10 soovitust: vasika tähelend piimalehmaks

10 soovitust: vasika tähelend piimalehmaks  Foto: Dimedium AS

Loomakasvatuskonsulent Amelie Cornillet’i sõnul on vasikatesse ja mullikatesse investeerimine ülioluline, sest nii panustab farmer tulevikku, eesmärgiga saada produktiivne piimakari. „Vasikad ja mullikad on see osa karjast, mis ei too otseselt sissetulekut piimafarmis, aga nad on meie tulevik,“ rõhutas Cornillet.

Jaanuari neljandal neljapäeval toimunud Dimediumi aastasümpoosionil andis Eesti piimakarjakasvatajatele nõu loomakasvatuskonsulent Amelie Cornillet ettevõttest Vitalac. Cornillet on töötanud Vitalac’is neli aastat ja tema tööks on anda praktilist nõu vasikate ja mullikate kasvatamisel, nii on ta nõustanud piimatootjaid näiteks Prantsusmaal, Hiinas ja Venemaal.

Amelie Cornillet rõhutas, et iga piimatootja peab mõistma seda, et mullikatest saavad tulevikus lüpsilehmad ja seepärast tuleb neisse targalt investeerida.

Kui Cornillet kutsuda farmi, et saada nõu, siis esmalt vaatab ta üle poegimisala, kuidas seal asjad käivad, milline on poegimisrutiin, kui hea kvaliteediga on ternes ja kui palju seda loomale antakse. Konsulendi sõnul sõltub hilisem piimatoodang ja looma tervis eelkõige looma kasvust esimestel elukuudel kui geneetikast.

10 soovitust Amelie Cornillet’ilt

1. Varem poeginud mullikad toodavad piima kauem

Seega on iga piimatootja eesmärgiks saavutada esmaspoegimisiga 22-24 kuuselt. Mullika poegimised peavad olema planeeritud, sest seeläbi saab hoida kokku kulutusi söödale, näiteks on ühe kuu söödakulu rahalises väärtuses 40 eurot looma kohta. Varem poeginud mullikad toodavad ka piima kauem. Kui mullikas on poeginud 22 kuuselt, siis oma elueast 61% annab ta piima. 30 kuuselt poeginul on see näitaja 52%.

2. Mõõda mullika juurdekasvu

Kõik loomad on veidi erinevad ja nii on oluline oma loomi mõõta ja kaaluda. Kindlasti on vaja arvutada päeva juurdekasv erinevatel ajahetkedel – 2 kuuselt, 6 kuuselt jne. Nii saad teada, kas ja mida peaksid muutma, et saavutada soovitud eesmärk. Näiteks kui vasikas sünnib 40 kilosena, siis kahe kuuselt kaalub ta juba 90 kilo ning 22-24 kuuselt 670 kg, edasi hakkab kaal langema. Seemendatav mullikas peaks ideaalis kaaluma 420 kg. Ka on teada see fakt, et suurema juurekasvuga loomal arenevad piimanäärmed kiiremini.

Kaal esimesel seemendamisel peaks olema 55% täiskasvanud looma kaalust. Kui holsteini lehm kaalub täiskasvanuna 700 kilo, siis kaal esimesel seemendamisel peaks olema 380-400 kilo. Punastel veisetõugudel, kus keskmine kaal jääb 550 kilo kanti, peaks seemendus toimuma siis, kui loomad on 300 kilosed.

3. Vasikas vajab kvaliteetset ternespiima

Vasikas vajab kvaliteetset ternespiima esimesel kuuel elutunnil 200 g IgG. Kõrgema klassi ternest (>50g/L IgG) kulub ühe vasika kohta 4 liitrit. Kehvema kvaliteediga ternest võib kuluda aga kuni 7 liitrit. Seega on oluline mõõta kui palju joodetavas terneses on antikehi enne kui hakkate seda vasikale andma. Kõige ideaalsem on joota ternest esimesel kahel elutunnil kuni 6 tunnini, edasi antikehade osakaal väheneb. Ka on vasikat lihtsam joota esimesel elutunnil kus ta on ärksam, sest hiljem ta väsib ja tahab magada.

Jootmiseks kasuta kas lutipudeleid või maosondi, jälgi et täidaksid kõiki hügieeninõudeid. Kui võimalik, kasuta spetsiaalseid ternespiima jootmissüsteeme. Näiteks Coloquick süsteem tagab hügieenilise piimajootmise, see külmutab ja sulatab piima kiirelt ja sealt on väga mugav looma joota.

4. Vasikad omaette boksidesse

Loomad võiks olla eraldi individuaalboksides enne 20 päeva vanuseks saamist. Tasub tead, et kui vasikaid pidada kahekaupa boksides, siis nad söövad rohkem lisasööta, neil on võõrutus palju kergem ja see on kokkuvõttes väga positiivne ning seda võiks ka meie farmerid katsetada.

Väldi tuuletõmbust ja vaata, et vasikate ruum oleks soe ja puhas. Alates esimesest elunädalast peab vabalt ees olema ka maitsev startersööt, vesi ja pigem põhk kui hein.

5. Jälgi hügieeninõudeid

Vasikale toorpiima jootes jälgi, et kõik ämbrid oleksid puhtad, lutid ja vasika sond puhtad ja lüpsivahendid samuti. Ära pane ämbreid põrandale kuivama, sest põrand on üldjuhul must. Sond tuleb peale kasutamist pesta ja desinfitseerida. Ka automaatjootjate puhtus on sageli farmis probleemiks. Isegi kui sul on seade, mis n-ö ise automaatselt puhastub, siis ka sel juhul tuleb seadet igapäevaselt ise üle puhastada.

Ära jäta toorpiima kauemaks toatemperatuurile kui 20 minutit, sest pikemal seismisel hakkab see riknema, kuna piimas tõuseb kiirelt E. coli bakterite arv.

6. Millist piima vasikatele joota?

Toorpiima eelisteks on, et see toodetakse kohapeal, vasikad seedivad seda hästi ja see sisaldab vajalikke toitaineid. Miinuseks on aga see, et farmer saaks selle piima maha müüa, mis oleks majanduslikult otstarbekam. Odavam on joota piimaasendajat, neil on ka stabiilne kvaliteet. Viimaste miinuseks on see, et need sisaldavad rasva ja vasikad ei pruugi seda taluda ning neil võib kõht lahti minna. Vadakul põhinev piimaasendaja on odavam, aga sel on halvem seeduvus ja seega looma juurdekasv on väiksem. Lõssil põhineva miinuseks saabki pidada kõrgemat hinda.

Hea piimaasendaja peaks sisaldama 26-27 % toorproteiini, 100% proteiinist peaks olema piimapõhine, rasvasisaldus peaks jääma 16-19 % kanti, sellesse võiks olla lisatud aminohappeid ja vitamiine ning see peab olema stabiilse koostisega. Ideaalne lahjendusaste oleks 140-160 grammi liitri vee kohta. Eesti turul on viimased kuus kuud olnud müügil Genilac Goliath piimaasendaja, mis on ideaalse koostisega, sisaldades palju proteiini.

Veel on oluline jälgida, et jootmisprotsess oleks stabiilne, et oleks täpsed jootmisajad ja ühtlane piimakvaliteet ja temperatuur. Piimaasendaja valmistamise temperatuur peab olema 50-60 °C ja parimaks söötmistemperatuuriks peetakse 40-45 °C.

7. Kas koresööta sööta või mitte?

See oleneb esmalt sellest, milline on startersööda koostis. Kui see on homogeenne ja seal ei ole kiudu, siis tuleks anda juurde heina. Kui see sisaldab erinevaid tekstuure ja kiudainet, siis ei peaks lisama koresööta. Kui vasikale meeldib süüa allapanu, siis jälgi, et see oleks puhas. Ka võib vasikas põhku süüa seepärast, et talle ei maitse starter. Pigem anna vasikale põhku kui heina, selle eeliseks on see, et see on stabiilse koostisega, aga iga heinarull võib olla erineva koostisega ja see ei meeldi vasikatele. Koguseliselt võiks anda põhku kuni 200 grammi päevas. Pigem ei tasuks anda vasikatele heina mitte enne 5. elukuud.

8. Startersöödad – esimesed söödad

Neist peaks loom kõhu täis sööma. Seda võiks hakata pakkuma sünnist saati, just nii palju kui vasikas soovib. Vaata vaid et startersööt oleks alati värske. Lisaks anna loomale piisavalt puhast ja värsket vett. Kui võimalik, anna sama sööta enne ja peale võõrutust. Ideaalne võõrutuseelne päevane kaaluiive peaks olema 1000 grammi päevas.

Enne võõrutust vajab vasikas stabiilset elukeskkonda ja erilist rõhku tuleb pöörata hügieenile – lutid, jootmisämbrid peavad olema puhtad, asemed mugavad ja eluruum hea ventilatsiooniga.

9. Millal võõrutada?

Kui vasikas sööb 2 kilo starterit päevas on aeg alustada võõrutamisega. Pigem kasuta n-ö astmelist võõrutust, kus muutused viiakse ellu nelja päeva tagant, üks muutus korraga. Nudistamise, teise hoonesse viimisega ja grupeerimisega saab oodata. Ka alla kahekuiseid vasikaid ei võõrutata. Kindlasti ei tohiks ka jootmispiima võõrutamise ajal lahjendada. Peale võõrutust jälgi looma kasvu ja seda, et loom ei rasvuks.

10. Seemendus sõltub looma kaalust ja suurusest

Et mullikas poegiks 22 – 26 kuu vanuselt, peaks ta kaaluma 390 – 450 kilo ja tema turjakõrgus peaks olema 130 cm.

Seemendusele eelnevatel ja järgnevatel kuudel tuleks vältida äkilisi söödamuutuseid. Anna loomadele juurde anioonseid sooli, glükoosi prekursoreid ja teisi aineid, mida sa muidu kasutaks täiskasvanud kinnislehmale. Ära unusta kvaliteetseid mineraale ja mükotoksiini sidujaid, antioksüdante.

Kui mullikad ei ole harjunud lehmade asemetega, siis pane nad vähemalt 2 kuud enne poegimist sinna.

24. jaanuaril kogunesid piimatootjad Tartu Observatooriumis, et osaleda Dimedium ASi korraldatud traditsioonilisel aastasümpoosionil, mis toimus tänavu juba 23. korda.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931