OTSE PÕLLULT: Kevadtööd täies hoos

Kuna kevadkülv oli peale tulemas ja niiskusvaru mullast aina vähenes, otsustasin läinud nädala algul taliviljadele ka teise ringi NS pealtväetist ära anda, kirjutab oma blogis põllumees ja BASFi agronoom Kristjan Kasearu.

Talivili on saanud kuni 135 kg lämmastikku toimeaines hektarile.  Foto: Kristjan Kasearu

Kokku on saanud talirapsid, taliodrad ja talinisud nüüdseks 120...135 kg lämmastikku toimeaines hektarile. Öösel jahedaga mulla pealispind veel niiskus ja väetis jõudis sulada. Kuna mullastik on siinkandis, Lõuna-Eestis, väga varieeruv, on kindlasti ka kohti, kus graanul ei ole veel tänaseks korralikult lahustunud.

Kevadkülv on täies hoos. Hetkel on muld mõnusalt kohev ja pehme. Tolmupilv saadab masinaid. Ainuke mure on see, kauaks niiskust edaspidi jagub, sest ilmaprognoos on vihmalootused lähiajal kustutanud ja järjest kaugemasse tulevikku lükanud. Mullapreparaatide kasutamine läheb sedasi väga problemaatiliseks.

Kevadtööd käivad.  Foto: Kristjan Kasearu

Kasulikke nippe tuleb sõpradelt üles täheldada. Kuna kõikidele põldudele ei jõua korraga külvama, siis naabrimees rullis sügisel randaalitud põllud üle rihvelrulliga, et vältida niiskusekadu. Ja tulemus on väga hea. Mulla pealispind on mõnusalt õhukese kihina murendatud ja selle all on juba 1 cm sügavusel märg muld vastas.

Naabrimees rullis sügisel randaalitud põllud üle rihvelrulliga.  Foto: Kristjan Kasearu

Raps vajab turgutamist. Turgutusring talirapsidel boori ja fosforirikka leheväetisega on tänaseks tehtud. Kuna nüüd on ka öised temperatuurid plusspoolel, hakkas raps intensiivselt kasvama. Hetkel andsin boori 150 g/ha-le.

Raps vajab turgutamist.  Foto: Kristjan Kasearu

Arvan, et nädala lõpuks on siinkandis ka kasvureguleerimiseks aeg käes. Isegi praegu vastu metsaserva, kus päike on soojendanud rohkem ja tuul pole jahutanud, on taimed kasvust ees ja varsuvad intensiivselt. Mina teen kasvureguleerimise Caryx-iga 0,75 l/ha. Sinna paagisegusse lisan veel boori ja mikroelementidega leheväetist. Kokku plaanin kahe ringiga kevadel anda 350...400 grammi boori hektarile.

Talinisu põldudel alustasin samuti esimeste pritsimistega. Kasutasin fosforirikast NPK leheväetist ja mikroelementide segu. Võrsumise soodustamiseks lisasin segusse Cycocel 750 0,75 l/ha neil põldudel, kus sügisel oli võrsumine juba hea. Veidi hõredamatel põldudel kasutan normi 1 l/ha. Seal, kus sügisel umbrohutõrje tehtud, pole tänaseks uusi umbrohtusid tärganud. Seetõttu ei näe vajadust hetkel herbitsiidi paaki lisada.

Näha on, et sügisene umbrohutõrje tasub ära.  Foto: Kristjan Kasearu

Kui eelmisel korral kirjutasin metssigadest, siis seekord on teemas haned. Päev algab haneseirega ja ka lõppeb sellega. Aru ma ei saa, kuidas nad tajuvad, kus põllul juba seemned külvatud on. Ei möödu tundigi, kui külvik on põllust lahkunud ja haned platsis.

Rüüstajad platsis.  Foto: Kristjan Kasearu

Lõpetuseks soovin ikka mõnusat niisutavat vihmasabinat, edukat külvitööd ja ka toredat maamessi nädalat.

Kristjan Kasearu, BASF Agricultural Solutions agronoom

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus pre-release.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150