OTSE PÕLLULT: Esimesed väetised on nüüdseks põldudele antud

Nagu ikka, saab parima ülevaate põldudelt, kui need kõik läbi sõita otsast lõpuni. Avanes nii positiivseid kui ka negatiivseid vaatepilte. Milliseid, sellest kirjutab oma blogis Kagu-Eesti põllumees ja BASF Agricultural Solutions agronoom Kristjan Kasearu.

Üldjoontes näevad talinisu põllud üsna paljulubavad välja.  Foto: Kristjan Kasearu

Alustuseks saab tõdeda, et metssigade populatsioon on taas tõusmas. Nende osavõtt põldude „harimisel“ on juba vaikselt häiriv.

Metsseakahjustused.  Foto: Kristjan Kasearu

Üldjoontes näevad talinisu põllud üsna paljulubavad välja. Võrsumine on olnud sügisel hea. Väetamise hetkel oli vaade juba eelmisest korrast tuttaval põllul alljärgnev.

Olukord põllul möödunud nädalal.  Foto: Kristjan Kasearu

Sügisene umbrohutõrje tasub ära. Sügisel sai enamusel talivilja põldudel umbrohutõrje tehtud. Täna on neil põldudel puhtus väga hea. Umbrohud on kolletunud ja kuivanud. Pildidl sügisene umbrohutõrje tehtud Flight Forte-ga 2 l/ha. Väga positiivne minu jaoks on see, et tõrje on toiminud suurepäraselt põldkannikesele, mis on üpris tülikas umbrohi, eriti pärast rapsi, mille herbitsiidid seda ei tõrju.

Sügisene umbrohutõrje tasub ära.  Foto: Kristjan Kasearu

Kohati on näha ka helevalgeid klorootilisi umbrohtude lehti, mis näitab, et tõrje on toiminud. Ka hiljem tärganud umbrohud on saanud oma osa Flight Fortes sisalduva mullakaudse toimeaine läbi.

Kahjuks on ka põlde, kus jäi sügisene umbrohutõrje tegemata. Nendel põldudel oli varakult teravili koristatud ja koheselt teostatud kõrrekoorimine. Teadsin, et neil põldudel esineb nii laialehelisi kui ka kõrrelisi umbrohtusid nagu kesalill ja murunurmikas. Enne külvi tegin üldhävitava herbitsiidiga tõrje. Lootsin, et pindmises mullakihis olevad umbrohud idanesid ja üldhävitav tõrje tagab piisavalt puhta põllu. Lisaks sellele oli tegu viimaste külvidega. Paraku eksisin rängalt. Täna valitseb põllul olukord, kus nisu konkureerib umbrohtudega. Oleks on paha poiss nagu öeldakse, aga tagantjärele tarkus on see, et oleksin pidanud siiski ka nendel põldudel umbrohutõrje ära tegema.

Kesalillest saan lihtsasti jagu, plaanin kasutada Biathlon 4D 60 g/ha. Paraku murunurmika tõrjeks kevadel enam head lahendust pole.

Põldudel, kus sügisel umbrohutõrjet ei tehtud, esineb nii laialehelisi kui ka kõrrelisi umbrohtusid.  Foto: Kristjan Kasearu

Talirapsi põldudel on kohati olnud mureks madalamatel kohtadel seisnud vesi. Nendes kohtades on taimik kahjuks mädanenud. Õnneks pole need alad valdavad.

Olukord talirapsi põllul.  Foto: Kristjan Kasearu

Rapsi rosetid vaikselt kosuvad. Kui öökülmad taanduvad ja saabub järgmine soojem periood, läheb fosfori ja boori segu pritsimiseks.

Olukord talirapsi põllul.  Foto: Kristjan Kasearu

Põllud on vahepeal hoogsalt tahenenud. Kuna eelmise aasta põud mõjus allakülvidele rängalt, teostasime ristiku põldudele täiendkülvi.

Ka seemned on puhisega Kinto Plus töödeldud ja ootamas oma aega.

Puhitud seemned.  Foto: Kristjan Kasearu

Teraviljade külviga plaanin veel oodata, kuna muld pole jõudnud piisavalt soojeneda. Küntud põldudel tegeleme libistamisega, et vältida liigset niiskuskadu mullast. Samuti oleks väga vajalik üks soe vihm, et ühtlustada niiskusvarud ja panna mullas elu käima. Täna on olukord, kus ühes põllu otsas on veel lumi, teises tolmab.

Jääme lootma, et soe vihm ka peagi tuleb.

Kristjan Kasearu, BASF Agricultural Solutions agronoom

Loe lisaks:

Talv on edukalt seljatatud, kuidas edasi?

Proovi kõige uuemat puhist

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus pre-release.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150