Urve Sinijärv: kõik aiandushuvilised on meile oodatud

Kui aiandusest huvitatu külastab suvel puhkusel olles botaanikaaedu erinevates maades, siis vahelduseks tasuks seada sammud hoopis meie oma Tallinna Botaanikaaeda. Seal toimub pidevalt erinevaid üritusi, millel tasub osaleda. Ka niisama taimi tundma õppida on seal mõnus – kõik kollektsioonid on kenasti infosiltidega varustatud ja alati olemas personal, kes aitab kui tekib küsimusi.

Tallinna Botaanikaaeda juhib Urve Sinijärv.  Foto: Piret Õun

Tallinna Botaanikaaeda juhib Urve Sinijärv, kes on seda ametit pidanud juba üle aasta. Tema sõnul on selle aja jooksul paika saanud botaanikaaia lähiaastate arenguplaanid ning neid plaane on juba ka realiseerima asutud. „Olulisemad hetkel käsil olevad investeeringud on seotud palmimaja rekonstrueerimisega, mille projekt valmib suvel ja uue haldushoonega, mille projekteerimise hange on välja kuulutatud. Mõlema ehitus on kavandatud järgmiseks aastaks. Peale uude hoonesse kolimist on võimalik ette võtta praeguse administratiivhoone kohandamine külastuskeskuseks ning see peaks toimuma 2021. aastal. Samuti on töös alpinaariumi ehk mägiaia ning kogu vetesüsteemi projekteerimine, nende ehitustööd algavad juba sel sügisel ja viiakse etappide kaupa läbi paari-kolme aasta jooksul. Lisaks on hulk kollektsioonide arendustöid avamaal,“ rääkis Sinijärv ja täiendas, et neid ulatuslikke korrastamis- ja ehitustöid rahastab Tallinna linn, kelle allasutus ollakse.

Botaanikaaed on pidevas arengus – tekib uusi alasid ja värskendatakse vanu. Igal aastal saab uue ilme ka botaanikaaia esiväljak, mistõttu tasub aiandushuvilisel tulla ise uudistama, mis vahepeal tehtud on. „Kui eelmisel aastal tähistasime Eesti Vabriigi 100. sünnipäeva Eesti 1920.–30. aastate aianduskultuuri temaatilise välinäitusega, siis sel aastal saab see laulu- ja tantsupeo teemalise kujunduse,“ mainis Sinijärv.

Täiesti uus arendatav suund on erinevate rohttaimekoosluste rajamine ja tutvustamine. „Meie maastik võimaldab seda suurepäraselt. Kavas on eksponeerida Eesti looduslikke niidukooslusi ja erinevaid muid ilutaimi. Teeme koostööd haljasalasid hooldavate linnaasutustega, eesmärgiga muuta need looduslikumaks, liigirikkamaks ja esteetilisemaks ning ühtlasi vähendada niitmissagedust,“ tõi botaanikaaia juht veel välja ühe teema mis teoksil.

LOE LISAKS:

Botaanikaaed avas suvehooaja

Jalutuskäik Botaanikaaias: Ära söö tundmatut taime

Jalutuskäik Botaanikaaias: Kuidas kasvatada magnooliat?

Tallinna Botaanikaaed saab ajakohase majandushoone

Ilma rahvusvahelise koostööta ei saa toimida tänapäeval ükski teadusasutus, mida Botaanikaaed kahtlemata on. „Botaanikaaed on rajamisest saadik olnud teadusasutus ning ka praegu on erinevad rakenduslikud uuringud meie üheks oluliseks tegevussuunaks. Äsja kinnitas teadusnõukogu uued teadustöö teemad ning nende kohaselt tegeleme Eesti ja rahvusvaheliselt ohustatud taimeliikide kaitsega ja linnakeskkonna elurikkuse suurendamisega, aga ka keskkonnaseisundi hindamisega. Teeme uuringuid nii linna kui riigi huvides, kuid ka rahvusvaheliselt,“ selgitas Sinijärv.

Ta lisas, et üks nende asutuse tugevaid külgi on näiteks sõnajalgtaimede populatsioonide taastamisökoloogia. „Pikaajaline edukas kogemus kohalike kaitsealuste sõnajalgtaimede uurimisel on andnud võimaluse katsetada olemasolevat teadmust rahvusvahelisel tasemel ohustatud sõnajalaliikide populatsioonide taastamisel.“

Rõhk keskkonnateadlikkuse kasvatamisel. Küsimusele, milline on botaanikaaia roll aiandushuviliste koolitamisel läbi teabepäevade, vastas Urve Sinijärv, et botaanikaaia, kui aiandusalase kompetentsikeskuse roll, on suur ja et see kasvab veelgi. „Meil on soov korraldada rohkem kõikvõimalikke koolitusi, seminare ja töötubasid. Oleme seadnud oma põhieesmärgiks keskkonnateadlikkuse suurendamise ja vastava hariduse andmise. Botaanikaaia mitmekesine maastik ja sellel asuvate koosluste liigirikkus ning kena kujundusega hästi hooldatud taimekollektsioonid on seda suunda silmas pidades nii õpiobjektiks kui suurepäraseks õpikeskkonnaks. Ehk lühemalt – kollektsioonid on ühtlasi õpiobjektiks loodus- ja keskkonnahariduse andmisel. Lisaks saab selles kaunis ja maastikuarhitektuurselt väärtuslikus keskkonnas lihtsalt puhata,“ ütles Sinijärv.

Et teadmisi jagada, peab neid kuskilt ammutama. Nii on Botaanikaaia meeskonnal oma raamatukogu ja selle kaudu ollakse kursis kõige uuema erialakirjandusega. Samuti on igapäevane suhtlus erialaspetsialistidega nii Eestis kui rahvusvaheliselt.

Kui suvehooaja avamispäevale kogunenud rahvas koos Botaanikaaia teadus- ja arendusosakonna metoodiku Urmas Laansooga aias ringkäiku tegi ja sealset imetles, siis tekkis seltskonnal küsimus, et kui palju igal aastal investeeritakse Botaanikaaia taimekogusse ja mis taimed on kõige kallimad ning millise taime hooldus on kõige kallim. Uurisime seda siis Urve Sinijärvelt, kes vastas, et igal aastal tegeletakse kollektsioonide säilitamisega ja püütakse selle käigus ühtlasi neid täiendada. „Ilmselt on kõige kallimad puittaimed ja eksootilised kasvuhoonetaimed, kuid saame vahetuse teel kollektsioonidele täiendust nii seemnete kui istikute näol ka teistest botaanikaaedadest ja taimekasvatajatelt. Seetõttu ei ole rahalist väärtust alati võimalik mõõta,“ sõnas ta.

Meie soovime Botaanikaaiale edu ja seda et vähemalt iga Tallinna elanik leiaks sinna tee. Ja muidugi ka kõik aiandushuvilised – seal on mida vaadata ja kust ideid ammutada!

Tutvu Tallinna Botaanikaaia üritustega nende kodulehel.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931