Väikejärvede kalastiku uuringu suurimad üllatajad olid Kuningvere järve kohad

Nii mõnelegi väikejärvele olid mullused ilmaolud soosivad, selgus Keskkonnaministeeriumi tellitud ja Maaülikooli teadlaste poolt läbi viidud väikejärvede uuringust. Seekordsetest väikejärvedest üllatas kõige enam Peipsiääre vallas asuv Kuningvere järv oma suurepärase kohaesindusega.

Suvine Kuningvere järve kohasaak – kümme kala neljast põlvkonnast.  Foto: Keskkonnainvesteeringute Keskus

„Väikejärved ei pälvi kunagi nii suurt tähelepanu kui teada-tuntud järved, kuid nagu iga-aastastest uuringutest nähtud, siis suudavad suurelt üllatada. Sellised tänuväärsed uuringud aitavad kodukoha veesilmadest ja nende kalastikust põhjalikumalt teada saada. Ennekõike aitavad katsepüügid korraldada väikejärvede kalapüüki,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk.

2018. aastal tehti ihtüoloogilised välitööd üheksas väikejärves. Kõik nad olid väga erinevad nii oma suuruselt kui sügavuselt, kalastikust rääkimata.

Esmakordselt uuriti kalastikku Orava Kõverjärvel, Muike paisjärvel ja Kuningvere järvel. Viljandimaa Mäeküla järvel oli põhirõhk sealsete kohade püsima jäämise ja arvukuse hindamisel. Pärnumaal uuriti suure ja madala Ermistu järve ning Valgamaal vastupidi väikese ja sügava Udsu järve kalastikku. Saartel uuriti Saaremaa Undu lahe kalastikku ja Hiiumaal Kirikulahe oma. Kahala järvel uuriti sealse kalafauna tähtsamate esindajate, linaski ja haugi vanuselist struktuuri.

Kokkuvõte uurimise all olnud väikejärvedest:

Kuningvere

Peipsiääre vallas asuv Kuningvere järv on kuni 8 meetri sügavune munakujuline järv. Kalaliike tabati katsepüükidel kümme, nendeks olid ahven, haug, kaitsealuse liigi hing, kiisk, koha, latikas, mudamaim, nuru, roosärg ja särg. Nii arvult kui massilt on järves selgeks dominandiks ahven. Ka teised kaks meie sisevetes veel elavat ahvenlast– kiisk ja koha – on selles järves arvukad. Kohapopulatsioon on Kuningvere järves väga heas seisus: saagina püüti viis põlvkonda kokku 15 isendiga. Koha populatsiooni on siin turgutatud asustamise näol kümmekond aastat tagasi. Siin on kujunenud välja esinduslik, mitme tugeva põlvkonnaga kohapopulatsioon. Kuningvere järve näide kinnitab, et koha suudab kohaneda ka väiksema pindalaga järvedega ja arvukuse tõusule aitab kaasa nakkevõrkudega püügi keeld.

Mäeküla

Mulgi vallas asuv Mäeküla järv on üsna madal ja tasane, samas liigirohke. Katsepüükide saagis oli kaheksa kalaliiki: ahven, haug, kiisk, koger, koha, latikas. roosärg ja särg. Võrku sattunud üheksandat kalaliiki – karpkala – otseselt kätte ei saadud, küll aga jättis võrgus olnud suur isend „asitõendiks“ oma poised, mis on kunagise asustamise tulemus. Varasemate püükidega võrreldes on järves suurenenud ahvena arvukus ja vähenenud särje osakaal. Koha on oma massiosa märgatavalt kasvatanud ja domineerib haugi üle varasemate aastate püügitulemustega võrreldes veelgi märgatavamalt.

Ermistu järv

Pärnus asuv Ermistu järv on samuti madal ja tasane. Liike oli Ermistu järve kalastiku katsepüükides 9 – ahven, angerjas, haug, kiisk, latikas, linask, nurg, roosärg ja särg. Varasemate katsepüükidega võrreldes on Ermistu järves tõusnud kõigi kalaliikide biomassid peale haugi ja angerja. Ermistu järve haugipopulatsioon oli tänu korduvatele asustamistele sajandivahetusel üliarvukas. Praegu täieneb varu loodulikul teel, mõnevõrra on aastatega arvukus küll langenud, kuid seisundi hinnang on rahuldav. Ermistu järvest saab veel edukalt püüda linaskit ja siia asustatud angerjat tabatakse aeg-ajalt.

Kirikulaht

Hiiumaa vallas asuv Kirikulaht kannab sellist nime tollepärast, et tal on kitsas ühendus merega. Seetõttu võib teda nimetada ka rannajärveks. Kalapüük on Kirikulahes aastaringselt keelatud. 2012.a. toimunud Kirikulahe katsepüügis oli 5 kalaliiki: ahven, haug, linask, särg ja viidikas. Domineerivaks liigiks oli ahven. 2018. aasta püügis tabati 11 kalaliiki. Juba varasematel aastatel püütud liikidele ahven, haug, linask, särg ja viidikas lisandusid mulluses katsepüügis hõbekoger, kiisk, nurg, ogalik, säinas ja luts. Püükide tulemused on väga tublid väikejärvede arvestuses, eriti hästi on seal ahvenatega.

Undu laht ehk Käärma laht

Saare vallas asuv sopiline Undu laht on tammiga tekitatud vähese läbivooluga veekogu. Undu lahe katsepüükide kogusaagiks kujunes 59,4 kg (564 kala). Saak oli arvukam ja suurema kaaluga suvisel püügil. Kokku püüti sealt 10 kalaliiki - hink, koger, roosärg, särg, ogalik, kiisk, ahven, linask, haug, viidikas. Eriti tugev on seal linaski populatsioon. Esindatud on vähemalt seitse põlvkonda. Neli neist moodustavad noorkalad, kolm on täiskasvanud.

Kahala järv

Harjumaal asuv Kahala järv on suur, kuid madalaveeline ja väga aldis ummuksisse jäämisele karmimatel talvedel. See põhjustab kas osaliselt või harvemini ka täielikult kogu kalastiku hukkumise. Viimaste aastate klimaatilised olud on olnud siiski soosivad. Praegu on järves veeseis ikkagi keskmisest madalam. Peamised püügiobjektid on linask ja haug, püütakse ka hõbekokre.

Udsu järv

Tõrva vallas asuv Udsu järv on sügav metsajärv. Tolle suurimaks sügavuseks on mõõdetud 30,2 – Eesti järvede hulgas on see sügavuselt kolmandal kohal. Katsepüükide kogusaagiks Udsu järvest oli 24,2 kg (491 kala). Liike oli saagis seitse. Arvukuselt oli enim särge, saagi kaalult edestas särg ahvenat väga vähesel määral. Haug oli mõlemas katsepüügis esindatud. Ühe 29 cm pikkuse haugi kõhust leiti aga tolle järve uus kalaliik - luukarits. Koger esines saagis vaid sügisel, roosärg aga suvel. Linaskit püüti mõlemal püügikorral. Rõõmustada tasubki ennekõike esindusliku haugiarvukuse üle. 2004.aasta katsepüügiga võrreldes näitab möödunud suvine püük head kudemisedukust ja nii saab haugi tulevikuski Udsust püüda ja siin on talle korralik järelkasv olemas.

Orava kõverjärv

Võru vallas, Oravalt linnulennult 3 km kirdes metsaste küngaste vahel asuv sügav väikejärv on ennekõike teada oma puhkevõimaluste poolest. Mitme lõkkekohaga ja RMK puhkemajaga ümbritsetud väikejärv on tumeda läbipaistmatu veega ning kala seal eriti pole. Katsepüügi saagis oli kolme liiki kalu – ahven, mudamaim ja särg. Arvukaimaks liigiks oli ahven, suurima massiosa andis aga särg.

Muike paisjärv

Haljala vallas asuvast Muike paisjärvest püüti viite kalaliiki: ahvenat, haugi, mudamaimu, roosärge ja särge. Paisjärv renoveeriti mõnda aega tagasi, mistõttu oli see liigivaene. Arvukuselt domineerisid saagis karpkalalased särg ja mudamaim, roosärge oli tunduvalt vähem. Ootuspäraselt arvukas oli Muike paisjärves mudamaim oma kolme vanusrühmaga (foto 26). Mudamaim ongi tavaliselt järvede kalastikus esimesi asukaid pärast nende rajamist või veega taastäitumist, kellele hiljem lisanduvad teised liigid.

Kalastiku uurimise väikejärvedel tellib iga-aastaselt Keskkonnaministeerium Eesti Maaülikooli teadlastelt. Uuringuga selgitatakse kalavarude seisundit sellistes Eesti väikesiseveekogudes, kus on lubatud nii kutseline kui ka harrastuslik kalapüük nakkevõrkudega, aga ka ainult harrastuslik kalapüük õngpüünistega. Saadud praktilised teadmised on andnud ja loodetavasti aitavad ka edaspidi leida veekogudel optimaalseid ja parimaid võimalusi püügi korraldamiseks, et pakkuda kalastamisvõimalusi järjest suureneva harrastuspüüdjate arvu juures.

Ligi veerandsaja aastaga on kalanduslikult uuritud nüüdseks vähemalt 225 Eesti seisuveekogu (looduslikku järve, paisjärve, veehoidlat, tehisjärve), neist kalamajanduslikult olulisemaid mitmeid kordi.

Eestis on ca 2800 järve, millest selle projekti raames on uuritud ca 225 veekogu. Uuringut on tehtud alates 1995. aastast.

Uuringu leiab SIIT.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931