Autor: Põllumajandus.ee • 25. september 2019

Seemnete tootejuht Tanel Käbin tutvustas maisi sorte. Heideti pilk maisi väetamisele. Tootejuht Kiti Prosin tutvustas maisile sobivaid taimekaitselahendusi ja müügijuht Madis Heinsalu andis ülevaate maisiga seotud teenustest. Sileerimisest rääkis Lallemandi esindaja Mai-Britt Voss Taanist.

Katsepõllul sai näha tehtud sordivõrdluskatset

Sordivõrdluskatses olid esindatud järgmised sordid:

• Aalborg FAO 170

• GS 180 FAO 180

• Coditank FAO 190

• P7043 FAO 180

• Eduardo FAO 190

• Legolas FAO 200

• SY Skandik FAO 200

Katsepõllul eelviljaks oli suvinisu ja külviajaks 10.05.2019, tegemist oli jaheda ja vihmase päevaga. Kevadel, enne külvi, sai põld 35 t/ha vedelsõnnikut. Koos külviga anti 200 kg/ha NPK 21-6-11+S+Mg, seda sai üldpõld ja variandid, mis ei saanud starterväetist. Pealtväetisena – 200 kg/ha CAN 27-4S.

Mais vajab väetist

Mais vajab kasvu alguses tugeva juurekava moodustamiseks fosforit (P) ja tsinki (Zn). Seisukindluse, saagi kvaliteedi ja taimede vastupidavuse parandamiseks temperatuuristressile on oluline kaalium (K). Lisaks aitab kaalium kaasa ka ühtlasemale valmimisele.

Alates 6. lehest algab kiire biomassi kasv, mistõttu on lämmastikutarve kõrge ja vajalik on lämmastik-väävel väetistega pealtväetamine. Kokku on kasvuperioodi vältel tarvis toimeaines 200-250 kg/ha lämmastikku (N). Väävel (S) parandab lämmastiku omastamist.

Taimiku algarengu perioodil, mil mullatemperatuur on veel madal, ei suuda kasvu alustav idand vajalikul määral lämmastikku, fosforit ja tsinki omastada. Seetõttu on vajalik koos külviga mikrogranuleeritud starterväetisete (graanuli läbimõõt 1-2 mm) kasutamine, sest need sisaldavad kiiresti omastatavat fosforit ja tsinki. Väetis jõuab külvirea vahetusse lähedusse ja on tärkavale taimele koheselt kättesaadav. MAP (monoammooniumfosfaat) ja DAP (diammooniumfosfaat) starterväetistena on suuremate graanulitega ning jäävad seemnetest vähemalt 4-5 cm kaugusele. Kuna fosfor mullas praktiliselt ei liigu, siis peavad juured kasvades nende graanuliteni jõudma. Seetõttu on eriti varasemate külvide puhul hädavajalik lisaks MAP-le või DAP-le mikrogranuleertud starterväetiste kasutamine.

Mikrogranuleeritud starterväetiseid on kahte tüüpi:

1) NP+Zn väetised: Magnistart ja UMG Starter.

2) PK+Zn väetised: TurboSeed Zn

Yara Eesti esindaja Mikk Tagel rääkis sellel hooajal maisi lehtedest teostatud leheanalüüsidest ja nende tulemustest. Kõige sagedamini esinesid fosfori, tsingi, magneesiumi ja mangaani defitsiidid. Toitainete puudusnähud avalduvad sageli 3-6 pärislehe faasis, tekitades kasvuseisaku.

TASUB TEADA

Fosfor (P) on mullas, eriti jahedas mullas, vähe liikuv toiteelement. Soodustab kevadist juurte arengut ning toetab taime toitainete omastamist kogu vegetatsiooniperioodi vältel. Tugev ja arenenud juurekava aitab taimel muutuva kasvuperioodi ilmastikuga paremini toime tulla ning tagab piisavas koguses vee ja toitainete omastamise.

Tsink (Zn) nagu ka fosfor mõjutab juurestiku arengut. Kui taimed on Zn-ga normaalselt varustatud, siis sünteesivad nad piisavalt kasvuhormooni auksiin, mis omab tähtsust juurestiku arengul. Lisaks on tsingil võtmeroll saagi moodustumisel. Puudusel aeglustub lisaks juurestiku arengule ka lehtede kasv. Selle tulemusel väheneb fotosünteesiv pind ning kannatab saagikus. Mida varasemas kasvufaasis tsinki maisile anname, seda vähem kaotame potentsiaalsest kuivaine saagist. Kui maisitaimed kannatavad tsingi defitsiiti kuni 4 leheni, siis on kuivaine saagikadu umbes 16%, kui defitsiit kestab kuni 8 leheni, võib saagi kadu ulatuda 50%-ni.

Kui starterväetist pole võimalik mingil põhjusel kasutada, siis on võimalik 3-6 lehe faasis, näiteks koos umbrohutõrjega, taimi tsink kelaadiga pritsida. Baltic Agro tootevalikust sobib selleks tsinkkelaat Tradecorp Zn.

Magneesium (Mg) on olulise tähtsusega toiteelement läbi kogu kasvuperioodi, et toimuks fotosüntees ja taimed kasvaksid ühtlaselt. Kevadel, eriti kui on jahe ja niiske periood ning happelised (pH<6,5) kerged liivmullad või kaaliumi liig mullas, ei suuda taimed mullast piisavalt magneesiumi kätte saada. Siin tuleb appi lehtede kaudu magneesiumiga pritsimine. Baltic Agro tootevalikust leiab selleks tööks magneesiumsulfaadi EPSO TOP või kelaaditud mikroelementidega ja suure magneesiumnitraadi sisaldusega väetislahuse Magnitech.

Mangaan (Mn) aitab kaasa ühtlasemale arengule ja intensiivistab fotosünteesi. Lisaks aktiveerib suhkrute kogunemist säilitusorganitesse ja valkude talletumist teradesse. Stimuleerib ka erinevaid ensümaatilisi protsesse taimes.

Efektiivsed lahendused maisi kasvuaegseks lehtede kaudu väetamiseks on Trafos Mg-Mn ja YaraVita KombiPhos.

Maisi taimekaitse

Suur osa maisist kasvatatakse orgaanilise väetise foonil, mis aitab kaasa umbrohtude hoogsale kasvule ja liigilisele mitmekesisusele. Levinumateks umbrohtudeks on näiteks harilik puju, harilik hiirekõrv, madal kurereha, harilik orashein, roomav madar, põldohakas jt.

Herbitsiidiga tasuks pritsima minna esimeste pärislehtede moodustumise ajal, et vältida umbrohtude ülekasvamist ja konkurentsi toitainete pärast. Ajastamisel tuleb jälgida, et pritsimist ei võetaks ette enne, kui 2 pärislehte on arenenud, aga mitte hiljem kui 6 lehe faasis. Hilisem pritsimine võib kaasa tuua kasvupidurduse, lisaks on hilisemas faasis ka umbrohud suuremad ning herbitsiid ei pruugi lubatud tulemust anda.

Leviniumateks ja tõhusaimateks lahendusteks maisi umbrohutõrjel on Elumis 105 OD ja Maister Power OD. Krootuse Agro maisi põllul oli kasutatud Maister Power OD-d ja lisaks tehtud ka vahelt harimine. Umbrohtude osas oli pilt ilus, natuke maltsa hakkas silma aga üldiselt oli herbitsiid oma töö väga hästi ära teinud ja üldmulje oli ilus ning puhas.

Millal maisi koristada?

Õige aeg maisikoristuseks on siis, kui tõlviku pooleks murdmisel on 1/3 terast piimküpsuse faasis ja 2/3 vahaküpsuse faasis. Tera pigistamisel peaks sisu tekstuurilt vedelat juustu meenutama. Maisi tera küpsusaste mõjutab silo seeduvust. Mida hilisemas küpsusfaasis mais koristatakse, seda suurem on kuivaine saak, kuid väikesem on raku kestaainete seeduvus. Lisaks väheneb täisküpsuse faasis koristatud maisist valmistatud silo puhul nii tärklise kui ka tõlviku seeduvus ja loomade poolt omastatava energia hulk.

Teekond maisi külvamisest täisväärtusliku siloni on aega ja pühendumist nõudev. Lõpp-produkti kvaliteeti mõjutab kogu protsess ja seetõttu on oluline kõik otsused ja tegevused hoolikalt läbi mõelda. Koristusel ja sileerimisel tehtud vigu hiljem parandada ei ole võimalik.

Käea aeg teha maisisilo

Õige niitekõrgus.Maisi taime varre alumisel puitunud osal on mustuse, erinevate pärmseente ja bakterite eosed. Liiga madala lõikekõrgusega koristades satuvad need silohoidlasse ja toovad kaasa silo kvaliteedi languse ning riknemis. Optimaalseks lõikekõrguseks on 30 cm, siis saavutatakse kompromiss saagikuse ja kvaliteedi vahel.

Heksli pikkus. Optimaalne heksli pikkus on 1 -1,5 cm. Mida kõrgem on koristatava haljasmassi kuivaine sisaldus, seda lühem peaks heksel olema.

Terade muljumine. Hea seeduvuse tagamiseks on oluline, et kõik terad saaksid muljutud/purustatud.

Tallamine. Maksimaalne värske massi kihi paksus ei tohiks olla üle 20 cm. Tallamise eesmärgiks peaks olema silomassi tihedus 240 kg/m3. Korralik tallamine on vajalik kiire anaeroobsuse saavutamiseks, et vähendada toitainete kadu. Mida suurem on koristatava haljasmassi kuivaine sisaldus ja pikem heksel, seda intensiivsem peab tallamine olema.

Katmine. Kattekile all kasuta õhukest aluskilet, mis kopeerib silomassi pinda ja tagab anaeroobsuse. Küljekilede kasutamine vähendab silo riknemist ja aitab säilitada silohoidla seinu. Lindude poolt tekitatavate kahjude ennetamiseks tuleks hoidla katta spetsiaalse kattevõrguga.

Maisisilo valmistamisest ja söötmisest leiab lisainfot Baltic Agro kodulehelt:

•6 soovitust maisisilo tootmiseks

•maisisilo söötmine

•maisisilo eelised

Baltic Agro põllunõustajad: Helina Märtmann, Kertrud Jaeski ja Annika Jõemaa

Vaata teisi kasutaja "Baltic Agro põllunõustajad" postitusi SIIT.