Seakatk ja salmonelloos: toidutootjate valusad õppetunnid

Tema sõnul võib tootja endast maksimumi anda, kuid bakter võib ikkagi tootmisesse tungida. “Tuleb teha kõik endast olenev, et midagi ei juhtuks. Kui juhtub, ju siis on saatus. Eks tagantjäreletarkusena oleks mingeid asju saanud paremini teha, aga ülearu ei tasu ennast süüdistada. Salmonelloosijuhtumeid on palju, isegi nn salmonelloosivabad riigid Soome ja Rootsi, kes end nii nimetavad, tegelikult seda pole. Soomes on see aasta olnud 5-6 juhtumit. Väga kõrged veterinaarnõuded, aga ikkagi juhtub,” märkis Puksov.

Ehk aitaks riske maandada tootmise detsentraliseerimine? Puksovi sõnul on trend pigem vastupidine. “Kõik läheb suuremaks, ka linnukasvatus. Alles eile rääkisin Ukraina spetsialistiga, neil on keskmises kanalas miljoneid kanu, meil sadu tuhandeid. Väiksemad ei suuda konkureerida,” tõdes linnukasvataja.

Kui seakatku käes kannatanud farmid said riigilt toetust taotleda, siis Puksovi sõnul temal sellist võimalust polnud. “Kui öeldakse, et pole mõtet taotleda, siis ei ole mõtet. Salmonelloos on nimekirjas, kus midagi ei kompenseerita, seakatku kompenseerib Euroopa Liit,” sõnas ta.

Kas säärase riski vastu saab aga teha erakindlustust? “Keeruline teema – kõike saab kindlustada, aga sõltub kohast ja hinnast. Eestis kanu kindlustada ei saa, aga ometi Šveitsis ja mujal saab, kuigi see on suhteliselt kallis. Kindlustusseltsid on ka äriühingud ja tahavad tulu teenida,” rääkis Puksov.

Puksov oli mullu Lõuna-Eesti Postimehele vahetult pärast juhtumit antud intervjuus kriitiline ka veterinaar- ja toiduameti (VTA) suhtes. “Nad ilmselt kartsid, et selliseid asjad võivad korduda ning pingutasid minu hinnangul üle,” rääkis ta toona. Puksovi sõnul pingutab amet vahel karmusega üle, teinekord on aga jällegi liiga leebe.

“Seinast seina sõltuvalt sellest, mis info neil seal taustaks on. Meiega käituti väga julmalt, hiljem oluliselt leebemalt. Mõnest juhtumist ei tea üldsus mitte midagi. Sõltuvalt olukorrast võivad tootjat kas kaitsta või rünnata, aga ega nemad ka jumalad pole. Kord nad võivad liialdada, teinekord jälle vastupidi,” rääkis ta.

Samas ei tahtnud ta VTAd liigselt kritiseerida ja märkis, et amet peab rangelt regulatsioone järgima. “Neil on hullem, kui pigistavad silmad kinni ja pärast juhtuvad hullud asjad,” märkis ta.