Täna, 24. oktoobri, öösel pidasid inspektorid koos politseiga Lääne-Virumaal Mustojal kinni ühe elektripüügivahendiga lõhelisi püüdnud röövpüüdja, kelle ebaseadusliku tegevuse kohta saadi infot vabatahtlikelt kalavalvuritelt.
- Lääne-Virumaal tabati lõheliste röövpüüdja. Foto: Pixabay
Röövpüüdjad oli nähtavasti rohkem, kuid teistel õnnestus sündmuskohalt põgeneda.
Keskkonnainspektsioon selgitab röövpüügiga seotud asjaolusid alustatud süüteomenetluse käigus.
Lõhe ja meriforelli püügikeeld kehtib alates 20. oktoobrist kuni 30. novembrini kõigil siseveekogudel.
Lõheliste püük keeluajal või keelatud viisil toob kaasa rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot, millele lisandub keskkonnale tekitatud kahju. Tõsiste kalapüüginõuete rikkumise puhul, nagu püük keeluajal või keelatud kohas või alamõõdulise kala püük, on kahjutasu viiekordne ehk lõhe puhul 480 ja forelli puhul 150 eurot isendi eest. Juhul, kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, on hind kümnekordne ehk ühe lõhe eest 960 ja meriforelli eest 300 eurot.
Keskkonnainspektsioon kutsub kõiki kalastajaid kuderahust kinni pidama ja jõgedel kahtlast tegevust märgates teatama sellest valvetelefonile 1313.
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?