• 24.10.19, 17:04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lääne-Virumaal tabati lõheliste röövpüüdja

Täna, 24. oktoobri, öösel pidasid inspektorid koos politseiga Lääne-Virumaal Mustojal kinni ühe elektripüügivahendiga lõhelisi püüdnud röövpüüdja, kelle ebaseadusliku tegevuse kohta saadi infot vabatahtlikelt kalavalvuritelt.
Lääne-Virumaal tabati lõheliste röövpüüdja.
  • Lääne-Virumaal tabati lõheliste röövpüüdja.
  • Foto: Pixabay
Röövpüüdjad oli nähtavasti rohkem, kuid teistel õnnestus sündmuskohalt põgeneda.
Keskkonnainspektsioon selgitab röövpüügiga seotud asjaolusid alustatud süüteomenetluse käigus.
Lõhe ja meriforelli püügikeeld kehtib alates 20. oktoobrist kuni 30. novembrini kõigil siseveekogudel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lõheliste püük keeluajal või keelatud viisil toob kaasa rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot, millele lisandub keskkonnale tekitatud kahju. Tõsiste kalapüüginõuete rikkumise puhul, nagu püük keeluajal või keelatud kohas või alamõõdulise kala püük, on kahjutasu viiekordne ehk lõhe puhul 480 ja forelli puhul 150 eurot isendi eest. Juhul, kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, on hind kümnekordne ehk ühe lõhe eest 960 ja meriforelli eest 300 eurot.
Keskkonnainspektsioon kutsub kõiki kalastajaid kuderahust kinni pidama ja jõgedel kahtlast tegevust märgates teatama sellest valvetelefonile 1313.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele