Kuidas Argo Must kasvatas võidusaagi?

Paljud on küsinud, et mida Argo Must seal nisupõllul täpselt tegi - kui palju pani väetist, milliseid taimekaitsevahendeid kasutas. Siinkohal ongi hea teha ülevaade talinisu ’Julie’ põllul toimunust ning sellest, millal ja mida võidusaagi saamiseks kasutati.

Oma põldu peab tundma

Põllu keskmine pH on 6,1; P 102 mg/kg; K 199 mg/kg; Mg 116 mg/kg; Cu 1,1 mg/kg; Mn 122 mg/kg, B 0,64 mg/kg, orgaanilise C sisaldus 1,6 %, keskmise kuni raske lõimisega liivsavi, kohati raske savimuld.

Sügisel korralik väetamine ja umbrohutõrje. Talinisu külvati 6 meetri laiuse Horsch Focus-ega 11. septembril 2018 külvisenormiga 190 kg/ha (400 id tera m2). Koos külviga anti ka lämmastikväetis YaraBela EXTRAN 33,5 100 kg/ha. Mõned päevad enne külvi sai antud põhiväetis NPK 10-26-26+2S 150 kg/ha, eelvili oli põlduba. Ideaalis võiks külvata pisut varem, kommenteerib Argo Must ise tailinisu külviaega.

Taimekaitses rõhub Argo Must pigem taime tervisele, et taim oleks hästi toidetud ning terve ja tugev, see annab parimad võimalused meie muutlikud talved üle elada. Kuna 2018. aasta sügis oli soe ja pikk ning umbrohud kasvasid jõudsalt, tuli teha ära umbrohutõrje kaheiduleheliste umbrohtude tõrjumiseks, kõrrelistega probleeme põllul ei olnud. Sügisene umbrohtude tõrjumine on oluline eelkõige selleks, et kultuuri kõrvalt eemaldada konkurendid, kes tarbivad samaaegselt toiteaineid ja on konkureerivad nii ruumi kui valguse pärast. Lisaks levivad haigused vähem, kuna mikroklimaatilised tingimused haiguste arenguks pole enam nii soodsad.

Taime tervise tugevdamiseks anti lisaks põhiväetisele võrsumisfaasis lehe kaudu erinevaid mikroelemente tootega Anfisco Max Micro 1,0 l/ha ja YaraVita Mantrac Pro-d 0,25 l/ha.

Kõrge saagipotensiaaliga sort. Argo Must on talinisu ’Julie’t kasvatanud ka paaril eelneval aastal, ta iseloomustab seda sorti kui kõige lühemate, aga samas laiade lehtedega sordina. 2018. aastal oli Argo Musta maadel erinevate sortide võrdluskatse, kus võrreldes teiste sortidega, mis tal 2018. aastal olid, märkis ta, et sort ’Julie’ alustas võrsumist sordist ’Bohemia’ hiljem ning sordist ’Kena DS’ varem. Kuna tol aastal oli katses kasutatud erinevaid külvisenorme (360, 400 ja 440 idanevat tera m2 kohta) siis hinnanguliselt paistis suurem norm esmapilgul, 5. aprillil, ilusam. Nimetatud sortidest oli pruunikat lehemassi ’Julie’l kõige vähem võrdluseks ’Bohemia’ga. Pruunikas lehtede värvimuutus oli tingitud peamiselt külmast ilmast ning päikesest. Ka tänavu kevadel ei paistnud esialgu sort ’Julie’ eriliselt silma, kuid tema kevadine taastumine on väga hea.

Sordi ’Julie’ iseloomustamiseks võib välja tuua kõrge saagipotensiaali ning see sort annab stabiilse ja hea kvaliteediga toidunisu. Kasvukõrguselt on ’Julie’ pigem kõrgem ja vajab kasvureguleerimist. Kasvuregulaatoritele reageerib hästi. Haigustest on sort vastuvõtlik helelaiksusele ja DTR-le. Sobib nii varajane kui hilisem külviaeg. Kevadel omab head võrsumisvõimet. Üllatusena selgus Viljelusvõistluse lõpuseminaril talinisu ’Julie’ eriliselt kõrged kvaliteedinäitajad ja sobivus küpsetisteks.

Väetamine ja taimekaitse. Kevadel esimesel võimalusel, juba 1. aprillil, anti esimese pealtväetisena kiiresti toimiv AN 33,5 220 kg/ha, nädal hiljem sai põllule antud MgSO4 75 kg/ha. 17. aprillil anti teine lämmastikväetis: 200 kg/ha YaraBela Axan-t 27+4S.

Aprilli lõpus, kui taimik oli aktiivselt kasvama hakanud, anti lehe kaudu ka esimene leheväetis. Meeldetuletuseks, et aprill oli väga põuane ning lehekaudne toiteelementidega kosutamine andis taimedele kasvuhoo sisse. Argo Must usub, et taimedele kevadine äratamine meeldib, seega said taimed varakevadel (25. aprill) erinevaid taime kasvuks vajalikke toiteelemente, lisaks aminohappeid ning mulla kaudu toimivaid humiin- ja fulvohappeid. Toodetest kasutati Yara Vita MantracPro 0,25 l/ha, Anfisco Max Micro 1,0 l/ha, Ruter AA 2,0 l/ha, EpsoCombitop 2,5 kg /ha. Lehekaudselt anti väetisi ka hiljem koos fungitsiididega. Kolmas lämmastikuga pealtväetamine toimus mai alguses (3.05.2019), selleks kasutati YaraBela Axan27+4S 200 kg/ha.

TASUB TEADA

Üldiselt on väetamisel rõhutud väävli tähtsusele, mis aitab omakorda lämmastikku omastada. Teada on, et väävlit sisaldavad olulised aminohapped, mis annavad nisust toodetud taignale selle küpsemisomadused. Sealt ilmselt tuli ka kõrged kvaliteedinäitajad (kleepvalgu sisaldus ja kvaliteet jt). Optimaalne lämmastikuga varustatus on heaks indikatsiooniks terade proteiinisisaldusele. Lämmastikuga väetamised on tehtud suhteliselt varakult, peale viimast lämmastiku andmist oli taimede kasvuaega veel kaks kuud. Varakult antud lämmastikku kasutatakse enamasti taimedes saagi moodustamiseks, samas terade proteiinisisalduse tõstmiseks on lämmastikku vaja taimedelel hilisemas kasvufaasis. Kuna proteiinisisaldus oli väga kõrge (14,35%) on tõenäoline, et osa kasvuperioodi alguse poole antud lämmastikku pääses mõjule alles hiljem niiskuse saabudes. Lisaks mõjutas proteiinisisaldust oluliselt ka eelkultuur ning eelmisel 2018. põuaastal põldoale antud põhiväetis, mida ära ei kasutatud. Seega talinisu saagikus, saagi kvaliteet ja küpsetusomadused sõltuvalt oluliselt lämmastiku ning väävliga väetamisest.

Kokku anti makroelemente, nii põhi kui leheväetistega, 230,4 kg/ha lämmastikku, 18,22 kg/ha fosforit ning 33,89 kg/ha kaaliumi.

Et sügisel sai kergelt umbrohutõrjet tehtud, ei olnud vaja kevadel väga vara põllule kiirustada ning umbrohutõrje tehti Tombo WG-ga, mis tõrjub nii kõrrelisi kui kaheidulehelisi umbrohtusid. Mai keskpaigas, nädal pärast umbrohutõrjet, tehti esimene profülaktiline haigusetõrje vähendatud kulunormiga 0,4 l/ha Inputiga eelkõige jahukaste vastu. Lisati ka kasvuregulaator Moddus 250 EC 0,25 l/ha ning leheväetistest magneesiumsulfaat Epso Combitop 3,75 kg/ha ja Ruter AA 1,0 l/ha. Kuna nii madal fungitsiidi norm taimede intensiivse kasvu ajal väga pikka kaitset ei anna, teostati teine haigusetõrje 8 päeva (23.05) peale esimest pritsimist. Kolmas haigustõrje tehti põllul 10 päeva hiljem (3.06), kui taimed olid juba loomisfaasis. Samas oli vaja uuesti ka kasvu reguleerida ning siis kasutati tootena Medax Top, normiga 0,6 l/ha. Leheväetistest lisati jällegi magneesiumsulfaati Epso Combitop 2,5 kg/ha ning monokaaliumfosfaat PK 52-34.

Siinkohal võiks esile tuua just Mg, K, P tähtsust, kus magneesium on tähtis fotosünteesis ja kaalium tugevdab taimeraku seina ja kudede struktuuri. Seeläbi paraneb vastupanu stressile, näiteks põuale või külmale ilmale, taimed on elujõulisemad ja tugevamad, paraneb seisukindlus. Fosfor tagab tugevama juurestiku, taimede fosforiga varustamine parandab lämmastikväetise efektiivsust, seega on võimalus saada põllult suurem saagikus.

Fungitsiididest kasutati teiseks ja kolmandaks haigusetõrjeks Ascra Xpro´t ja Prosaro´t. Eesmärk oli hoida kogu taime intensiivse kasvu ajal taim haigusvaba ning anda taimedele kasvuks ja arenguks vajalikke toiteelemente.

17. juunil kasutati viljapea kaitseks ja terade kvaliteedi hoidmiseks ning tõstmiseks järgmisi tooteid: 2,5 kg/ha monokaaliumfosfaat PK 52-34, EPSO Combitop 2,5 kg ning fungitsiidi Tilt 250 EC. Viimane pole küll efektiivne fusarioosidele, kuid hoiab edukalt ära erinevaid laiksusi ning hallitusseeni ja viljapea püsib heledana.

Viljelusvõistluse nisude võidusaagi koristamine toimus 6. augustil 2019 ning tulemuseks oli 11,1 t/ha talinisu ’Julie’t.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui kõik taimekaitsetööd ning väetamised õigeaegselt ära teha, arvestades ilmastiku ja sordi omadusi, siis võime saavutada väga häid tulemusi. Kindlasti tuleb erinevate segude tegemisel arvestada nende kokkusobivust ja kontsentratsioone. Kahtluse korral tuleb alati teha proovisegamine väiksemas anumas.

LOE LISAKS:

Fotod: Parimad viljakasvatajad on selgunud

Tiiu Annuk, Põllumeeste ühistu KEVILI agronoom