20. veebruaril toimus Brüsselis Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, millel ELi liikmesriikide valitsus- ja riigijuhid arutasid ühenduse pikaajalist eelarvet aastateks 2021-2027. Eesti, Läti ja Leedu põllumehed kogunesid ülemkogu eel Brüsselisse meeleavaldusele, et nõuda meie põllumajandustootjate ausat kohtlemist Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarves.
- Eesti, Läti ja Leedu põllumehed kogunesid ülemkogu eel Brüsselisse meeleavaldusele, et nõuda võrdseid tingimusi. Meie põllumehi toetas kohapeal ka peaminister Jüri Ratas. Foto: Ene Kärner
Balti riikide põllumeeste vaatekohast ei saa rahul olla eelarve eelnõus aastateks 2021-2027 plaanitud sügava ebavõrdsuse jätkumisega. Nõuded on kõikide tootjate jaoks üldiselt samad, kuid makstavad hüvitised erinevad üsna suurel määral. Euroopa Komisjon on välja tulnud ka Euroopa roheleppe kavatsusega, mis tähendab toidutootjatele veelgi suuremaid nõudmisi ja investeeringuid nende soovide täitmiseks.
Eestist osalesid meeleavaldusel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad, kes kordasid meeleavaldajatega kohtuma tulnud Eesti peaministrile Jüri Ratasele, Läti peaministrile Arturs Krišjānis Kariņšile ja Leedu presidendile Gitanas Nausėdale üle Balti riikide tootjate ootused.
22 fotot
- Meeleavaldus Brüsselis. Fotod: Ene Kärner ja Kerli Ats.
Euroopa Komisjon tegi 2018. aastal Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ettepaneku aastateks 2021-2027, mille kohaselt oleks eelarve mahuks kujunenud 1,11% Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust. Euroopa Ülemkogu president Charles Michel tegi enne viimast erakorralist ülemkogu ettepaneku leppida eelarve kokku 1,074% tasemel.
Võrreldes praeguse perioodiga on kavas põllumajanduspoliitika eelarvet oluliselt kärpida. Euroopa Komisjoni 2018. aasta ettepanek perioodiks 2021-2027 oli põllumajanduse otsetoetuste ja turukorralduse eelarveks 254,2 miljardit eurot ja maaelu arengu fondi vahenditeks 70,04 miljardit eurot. Charles Micheli poolt enne viimast ülemkogu tehtud ettepaneku kohaselt oleks põllumajanduse otsetoetuste ja turukorralduse eelarve 256,7 miljardit eurot ja maaelu arengu fondi vahendid 72,5 miljardit eurot ehk pisut rohkem kui Euroopa Komisjoni algse eelnõu kohaselt, mis oleks võinud anda lootust ka Eesti põllumeestele eelarvepositsiooni paranemiseks.
Sarnaselt Euroopa Komisjoni ettepanekuga kavatsetakse jätkata põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamisega valemi alusel, mille kohaselt liikmesriigi praeguse taseme ja ELi keskmisest 90% taseme vahet vähendatakse poole võrra kuue võrdse sammuna alates 2022. aastast. Komisjoni algse ettepaneku kohaselt suureneks Eesti põllumajanduse otsetoetuste seitsme aasta kogueelarve jooksevhindades selle perioodi 1 miljardilt eurolt 1,27 miljardi eurole. Selle valemi alusel jõuaks Eesti otsetoetuste tase umbes 77%-ni ühenduse keskmisest aastaks 2027.
Maaelu arengu fondi ELi poolseid vahendeid vähendataks Eestile aga Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt 725,9 miljonilt eurolt 615,1 miljoni eurole ehk üle 15%, kuid Eesti strateegiakava mahu muutus võrreldes eelmise perioodiga sõltub sellest, kui palju Eesti riik peab ja on valmis oma eelarvest ELi vahenditele lisaks panema. Optimistlikuma lähenemise korral võiks riik olla valmis maaelu meetmete kaasfinantseerimist suurendama ning sellel juhul ei pruugi arengukava maht väheneda. Samas teame, et riigieelarve seis oli juba tänavust eelarvet koostades väga pingeline.
Ülemkogu eel tehtud ettepaneku kohaselt on kavas hakata suuremate põllumajandustootjate otsetoetusi piirama 100 000 euro tasemel. Ettevõtepõhise toetuslae seadmisel läheks arvesse vaid põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks ning liikmesriikidel on lubatud enne vähendamist toetustest maha arvata ettevõtte tööjõukulud. Võrreldes Euroopa Komisjoni algse pakkumisega mõjutaks selline toetuste kärpimine Eesti põllumajandustootjaid vähem.
Läbirääkimised Euroopa Liidu eelarve üle jätkuvad, sest Euroopa Ülemkogu kokkulepet saavutada ei suutnud – osad riigid soovivad ELi eelarvesse vähem sisse maksta, osad riigid nagu näiteks Prantsusmaa, Hispaania ja Poola nõuavad põllumajandustoetuste taseme säilimist.
Roomet Sõrmus, EPKK juhatuse esimees
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele