Rohumaade teadlik väetamine tasub ära

Yara Eesti OÜ ja Baltic Agro AS koostöös põllumeestega käivitasid 2018. aastal rohumaade väetamise koostööprojekti, eesmärgiga läbi teadliku väetamise rohumaade kasutamist arendada ja efektiivistada.

Rohumaade teadlik väetamine tasub ära.  Foto: Pixabay

Katsed rajati nelja erineva piirkonna tootjate põldudel ning eelmisel, 2019. aasta hooajal, oli esimene saagiaasta. Siinkohal teeme kokkuvõtte 2019. aasta tulemustest ning anname soovitusi algavaks hooajaks.

Katsetulemused 2019. aastal

Tootjate juures rajatud katseid oli kokku neli – Hummuli Agro OÜ, Voore Farm OÜ, Rebruk Farm OÜ, Kehtna Mõisa OÜ. Kolmel juhul (Hummuli, Voore ja Rebruk) oli kasutusel spetsiaalselt Soomest tellitud kõrreliste heintaimede seemnesegu „SULAVA“, milles timutit 65%, harilikku aruheina 25% ja karjamaa raiheina 10%. Neljandal (Kehtna Mõisa OÜ) katsepõllul oli kasutusel seemnesegu, milles oli lisaks kõrrelistele ka 15% punast ristikut.

Hummuli Agro OÜ katsepõld, aasta 2019.  Foto: Yara

Katsega soovisime kõrreliste rohumaadelt saada kuivaine saaki rohkem kui 8000 kg/ha. Selle tarvis tegime, soomlaste eeskujul, korraliku NPK väetamise programmi, mida võrdlesime põllumeeste tavapärase väetusprogrammiga.

Hummuli Agro tulemused:

Hummuli Agro tulemused.  Foto: Yara

Voore Farmi tulemused:

Voore Farmi tulemused.  Foto: Yara

Rebruk Farmi tulemused:

Rebruk Farmi tulemused.  Foto: Yara

Kehtna Mõisa tulemused:

Kehtna Mõisa tulemused.  Foto: Yara

Kokkuvõte katsetulemustest

Esimese saagiaasta eesmärk 8000 kg/ha KA sai kõigis katsekohtades ületatud. Kõrreliste seemnesegude külvides oli tulemus 9000 kg/ha KA ning kui segus oli ka liblikõieline, siis oli tulemus 11 000 kg/ha KA.

Vaadates majanduslikku poolt, siis Yara väetusprogrammid, mis olid väga „rasvased“ ja tunduvalt kallimad, jäid peale saagi koristust tegelikult plussi. Mida suurem oli hektari kulu võrreldes põllumehe programmiga, seda suurem oli lõpuks kasumlikkus Yara programmide kasuks. Kasutades kvaliteetseid Yara väetisi ning korralikke NPK norme, on võimalik koguda suurem rohusööda kogus väiksemalt pinnaühikult.

Soovitused algavaks kevadeks:

ROHUMAAD ON SUURED TOITAINETE TARBIJAD

Lisaks lämmastikule tarbivad rohumaad ka väga suures koguses kaaliumit. Rohumaade külvieelsel väetamisel läga kasutades on võimalik tõsta kaaliumi taset mullas, kuid ära ei tohi unustada seda, et kaalium on mullas liikuv ning leostuv, seega on oluline pöörata tähelepanu kaaliumiga väetamisele iga-aastaselt. Ära unusta ka väävlit ja mikroelemente (lisaks on Yara väetistes veel ka Boor ja Seleen).

Toitainete tarbimine sõltub rohumaa saagist.  Foto: Yara

KEVADEL ALUSTA VÄETAMIST VARAKULT

Kuna rohumaade kasv kevadel algab peale varakult (kohe kui mulla temperatuur on pluss poole peal), on oluline, et ka toitained oleksid taimedele õigel ajal kättesaadavad. See kindlustab suurema rohumaade saagikuse saagilisa näol (Soome katsetulemuste andmetel enamsaak kuni +2000 kg/ha KA). Samuti aitab varane väetamine kasutada paremini ära kevadist mullaniiskust ning tänu sellele jõuavad toitained (eriti fosfor) paremini taime juurteni.

Positiivse poole pealt võib veel öelda, et taimedel jääb pikem periood lämmastiku ja väävli efektiivseks omastamiseks ja saagi produtseerimiseks, mistõttu väheneb oht metaboliseerumata jääklämmastiku (nitraatide) sisaldusele silos, paraneb rohusööda kvaliteet.

Timuti juurestiku varajane kasvu algus, 21.04.2018 Yara Kotkaniemi katsekeskus, Soome.  Foto: Yara

Kõrge saagikuse tagavad rohumaade väetamiseks sobivad kvaliteetsed ja efektiivsed YaraMila® NPK(S) ja YaraBela® NS väetised:

YaraMila® NPK(S) 20-5-15 (7,5) + B, Se

YaraMila® NK(S) 22-14 (7,5) + Mg, Zn, B, Se

YaraBela® AXAN NS 27-4 + Ca, Mg

Mikk Tagel, Yara Eesti väetamisekspert

LOE LISAKS:

Are Selge: õige rohumaa rajamine on kunst omaette

Mida peab teadma rohumaade väetamisest?

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79