Are Selge: õige rohumaa rajamine on kunst omaette

Kvaliteetne rohumaa on lihaveiste sööda vundament, ütles 6. augustil toimunud Anu Ait OÜ infopäeval Hummuli Agro juht, Maaülikooli dotsent Are Selge.

Kvaliteetne rohumaa on lihaveiste sööda vundament.  Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Küsimusele, mis on uut rohumaaviljeluses, vastas Are Selge, et uut teadmist on ta saanud väetisetootja YARA projektis osalemisel. „Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui me siiani oleme arvestanud ühe lehma kohta ühe hektari kultuurrohumaad, siis nüüd on lehma kohta vaja vaid 0,5 hektarit,“ vastas Selge ja rääkis natuke tausta lahti. „Kui me kaks aastat tagasi käisime YARAga Soomes, siis selle projekti raames on sealsetes oludes selgunud see, et pool hektarit rohumaad lehma kohta peaks olema piisav. Mina seda algul ei uskunud, aga näiteks põldtimuti uued sordid ja õiged väetusnormid, on tulemusi näidanud. Nüüd olen ma Hummulis sarnase katse teinud, katsepõldu oli meil kokku 26 hektarit ja seemnesegu millega põld rajati koosnes 65% osas põldtimutist ’Tuure’, 25% oli hariliku aruheina sorte ’Ilmari’ ja ’Klaara’ ning 10% karjamaa raiheina ’Mathilde’. Külvasime 25 kg/ha.“

Selge sõnul tuli silosaak hea, põllud olid lopsakad ja esimene niide tehti palju hilisemas kasvufaasis kui tavapäraselt, taimik oli üle poole meetri kõrge. „Esimese niite tegime 2. juunil ja silo saime 16,1 t/ha. Probleemina saab selle niite puhul välja tuua selle, et kohtades, kuhu oli tekkinud väetamisel ülekate, seal taimik lamandus. Teise niite koristasime 4. juulil, saime 5,2 t/ha, sest siis oli juba paras põud ja taimik jäi kiduraks.“

Are Selge rohumaadest rääkimas Anu Ait OÜ infopäeval.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Tasuks kasvatada heintaimesegudes roog-aruheina. Teise teemana rääkis Maaülikooli dotsent lahti, miks roog-aruhein ja lihaveisekasvatus omavahel sobivad. „Need kaks lähevad hästi kokku, sest see kultuur on nr. 1 kõrreline heintaim konveieri tekitamisel, sobides sinna kus on kas liigniiskus või ka põuased olud. Roog-aruheina sortidest on nüüd turul palju paremad ja loomadele meeldivad sordid. Näiteks NutriFibre sort ’Bardoux’,“ rääkis Selge lühidalt, miks võiks kasutada lopsakat taimikut moodustavat roog-aruheina nii karjamaal kui ka niitelisel rohumaal.

MIS TOIMUS

Söödatootja Anu Ait OÜ infopäev “Veiseliha meie toidulaual!” toimus Tsura Talus 6. augustil.

„Pea 20 aastat oleme teabe- ja infopäevadega püüdnud Eesti põllumajanduse ettevõtetesse tuua uuenduslikke mõtteid ja meetodeid ning inspireerida inimesi koostegemistele,“ ütles infopäeva avasõnades Anu Ait OÜ juht Anu Hellenurme.

Milline on siis kvaliteetne seemnesegu rohumaale? Edasi mindi juba täpsemate soovituste juurde ning arutleti teemal, milline on üks kvaliteetne kultuurohumaa seemnesegu. „Hea rohusööda eelduseks on kvaliteetne rohumaa. Kõigepealt vaata, mis su rohumaadel kasvab, seal peavad olema kultuurrohumaale sobivad nii alus- kui pealiskõrrelised, väga oluline on tunda olemasolevat mullastikku, mulla veerežiimi ja happesust. Kasvatada saab ikka kasvukeskkonda sobivaid kultuure,“ tuletas Selge vanu tõdesid meelde. Ka tuleb panna paika liblikõieliste osakaal, tekitada liike valides niitmiseks sobiv konveier - parimad vahendid söödakonveieri tekitamiseks on erinevate arengukiirusega kõrreliste ja liblikõielistel varajase-keskvalmiva-hilise punase ristiku sortidega kombineerimine. „Ühesuguse arengukiirusega rohumaade optimaalne koristusaeg on vaid 3-4 päeva ja näiteks roog-aruheina domineerimisega rohumaad annavad umbkaudu 5 päevase hilisema niiteaja,“ lisas Selge.

Rohumaa vajab väetist. Muidugi tuleb rohumaid tasakaalustatult väetada, võimalusel tasuks kindlasti orgaanilist väetist kasutada. Ka kaaliumipuudus mullas on rohumaade puhul levinud. Ära ei tasu unustada, et lämmastikväetisega saab oluliselt mõjutada rohusööda kvaliteeti ja tõsta saagikust, see toitaine on oluline just kõrrelisterohketel rohumaadel. „Kõrrelisterohkele rohumaale ei ole mõtet anda alla 60 N kg/ha. Kui liblikõielisi heintaimi on saagis 30% ja enam, siis N-väetisi mitte kasutada,“ rõhutas siinjuures Selge. „Fosfor ja kaaliumväetisi on soovitav anda külvieelselt vastavalt mulla väetistarbele kas kevadiste või siis sügiseste mullaharimistööde ajal, eelista võimalusel kevadist varianti. Kevadine külvieelne mineraalväetiste kasutamine peaks toimuma peale mulla libistamist ja enne viimast kultiveerimist, kuna siis segatakse väetis mulla ülemisse kihti. Mullaharimise ajal antakse mulda vajadusel ka lubiväetised. Ka väävel ja magneesium on rohumaade puhul olulised.“

On ka olukordi, kus rohumaid ei tasuks üldse väetada, näiteks siis kui rohukamar sisaldab vähem kui 50% kvaliteetseid heintaimi või kui rohukamar sisaldab enam kui 15% harilikku orasheina ja enam kui 25% (muru)nurmikat.

Orgaaniliste väetiste kasutamise juures rõhutas Are Selge, et orgaaniline väetis tuleb anda eelkõige külvi alla varakevadel lohisvoolikuga ja vajadusel pärast 1. ja 2. niidet kamarasse. Soovitatav kogus 25-30 t/ha. Selge ei soovita kasutada läga andmist lohisvoolikuga niidete vahepeal ega otse loomulikult karjamaal, sest orgaaniliste väetiste, eelkõige läga kasutamine rohumaadel võib tekitada sööda saastumist klostriididega. Klostriididega saastunud silo on kõrge võihappe sisalduse, suurte toitainekadudega ja mürgine loomadele.

Millal rohumaad rajada? Varakevadise külvi eeliseks on soodsad kasvutingimused heintaimede kiireks arenguks, kuna muld sisaldab piisavalt vett. „Mulla pindmise kihi küllaldane niiskusesisaldus on üks võtmeküsimusi rohumaade rajamise õnnestumisele. Mai lõpp kuni juuni lõpp rajatud rohumaid kimbutab umbrohtude, eelkõige võilille, massilise leviku oht ja seega kipuvad need rohumaad jääma tihti lisaks mullaniiskuse defitsiidile ka umbrohtunumateks. Aga ka just praegune aeg on rohumaa rajamiseks sobiv - veel jõuavad taimed tärgata ja areneda,“ lausus Selge. Ka soovitas ta turvasmuldade puhul külvata rohumaad pigem augusti keskpaigas ning Selge ei soovitanud teha rohumaale pealekülvi.

„Enne talve tulekut peaks rohumaataimik olema mitte liiga lühike, alla 7 cm kõrge, ega ka liiga pikk. Ka tuleks vältida hilist tugevat karjatamist või liiga hilist niitmist, viimast eriti lutsernipõldudel,“ ütles Selge.

Esimeseks hooldusvõtteks katteviljata uuskülvide juures on umbrohtude pealtniitmine.

Mahetootmises kasuta maheväetisi lisaks sõnnikule ja lägale

Are Selge soovitused olid muidugi erinevad nii mahe- kui tavaviljeluses. Maherohumaa puhul pannakse rohkem rõhku liblikõielistele kultuuridele ja nende põldude ümberrajamise sagedus peaks olema tavapärasest veidi sagedam, soovitavalt kolme aasta tagant.

Enne külvi peaks olema põld saanud sõnnikut. Kindlasti tuleb vajadusel põlde lubjata või kasutada lubiväetist ja kasutada ka teisi väetisi, mis mahedatele sobivad. Näiteks võiks kasutada looduslikest sooladest mineraalväetisi – KaliSop, Patentkali, Esta Kieser jt ning bakterpreparaate BioStart ja BioSpektrum.

HEA NÕU!

Are Selge soovitab:

Traditsiooniline põldheina seemnesegu mineraalmullale:

•Punane ristik (eelista diploidset sorti) 25% – 6 kg/ha

•Timut 29% – 7 kg/ha

•Harilik aruhein 25% - 6 kg/ha

•Karjamaa raihein 21% - 5 kg/ha

Kokku 24 kg/ha on külvinormiks Hummuli Agros. Lihaveisekasvatajal, kes soovib seda rohumaad kasutada karjatamise eesmärgil, soovitan punase ristiku asendada valge ristikuga. Happelisel mullal tuleb vaadata, milline ristik sinna paremini sobib, pigem eelista roosat ristikut.

Kõrrelisterohke, roog-aruheina domineerimisega rohusegu:

•Roog-aruhein 55% -14 kg/ha

•Timut 15% - 4 kg/ha

•Harilik aruhein 25% - 7 kg/ha

•Aasnurmikas 5% - 1 kg/ha.

Kokku 26 kg/ha külvinormiks.

Turvasmullale sobiks rohusegu, mis koosneb:

•Päideroog 60%

•Põldtimut 35%

•Aasnurmikas 5%

Kokku 25 kg/ha külvinormiks.

Lutsern on paepeal ja põuakartlikul mineraalmullal parim lahendus. Külvamisel ära unusta lisada sobilikku mügarbakterit. Teadma peab ka seda, et lutsern ja põldtimut taimikus hästi kokku ei sobi.

LOE LISAKS:

Kuumastressi ja energiapuuduse vastu saab abi

Infopäev toimus MAK 2014-2020 “Teadmussiirde ja teavituse toetuse üleriigilise ulatusega tegevuste” meetme 1 raames, tegevust toetab Euroopa Liit.

Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150