Are Selge: õige rohumaa rajamine on kunst omaette

Milline on siis kvaliteetne seemnesegu rohumaale? Edasi mindi juba täpsemate soovituste juurde ning arutleti teemal, milline on üks kvaliteetne kultuurohumaa seemnesegu. „Hea rohusööda eelduseks on kvaliteetne rohumaa. Kõigepealt vaata, mis su rohumaadel kasvab, seal peavad olema kultuurrohumaale sobivad nii alus- kui pealiskõrrelised, väga oluline on tunda olemasolevat mullastikku, mulla veerežiimi ja happesust. Kasvatada saab ikka kasvukeskkonda sobivaid kultuure,“ tuletas Selge vanu tõdesid meelde. Ka tuleb panna paika liblikõieliste osakaal, tekitada liike valides niitmiseks sobiv konveier - parimad vahendid söödakonveieri tekitamiseks on erinevate arengukiirusega kõrreliste ja liblikõielistel varajase-keskvalmiva-hilise punase ristiku sortidega kombineerimine. „Ühesuguse arengukiirusega rohumaade optimaalne koristusaeg on vaid 3-4 päeva ja näiteks roog-aruheina domineerimisega rohumaad annavad umbkaudu 5 päevase hilisema niiteaja,“ lisas Selge.

Rohumaa vajab väetist. Muidugi tuleb rohumaid tasakaalustatult väetada, võimalusel tasuks kindlasti orgaanilist väetist kasutada. Ka kaaliumipuudus mullas on rohumaade puhul levinud. Ära ei tasu unustada, et lämmastikväetisega saab oluliselt mõjutada rohusööda kvaliteeti ja tõsta saagikust, see toitaine on oluline just kõrrelisterohketel rohumaadel. „Kõrrelisterohkele rohumaale ei ole mõtet anda alla 60 N kg/ha. Kui liblikõielisi heintaimi on saagis 30% ja enam, siis N-väetisi mitte kasutada,“ rõhutas siinjuures Selge. „Fosfor ja kaaliumväetisi on soovitav anda külvieelselt vastavalt mulla väetistarbele kas kevadiste või siis sügiseste mullaharimistööde ajal, eelista võimalusel kevadist varianti. Kevadine külvieelne mineraalväetiste kasutamine peaks toimuma peale mulla libistamist ja enne viimast kultiveerimist, kuna siis segatakse väetis mulla ülemisse kihti. Mullaharimise ajal antakse mulda vajadusel ka lubiväetised. Ka väävel ja magneesium on rohumaade puhul olulised.“

On ka olukordi, kus rohumaid ei tasuks üldse väetada, näiteks siis kui rohukamar sisaldab vähem kui 50% kvaliteetseid heintaimi või kui rohukamar sisaldab enam kui 15% harilikku orasheina ja enam kui 25% (muru)nurmikat.

Orgaaniliste väetiste kasutamise juures rõhutas Are Selge, et orgaaniline väetis tuleb anda eelkõige külvi alla varakevadel lohisvoolikuga ja vajadusel pärast 1. ja 2. niidet kamarasse. Soovitatav kogus 25-30 t/ha. Selge ei soovita kasutada läga andmist lohisvoolikuga niidete vahepeal ega otse loomulikult karjamaal, sest orgaaniliste väetiste, eelkõige läga kasutamine rohumaadel võib tekitada sööda saastumist klostriididega. Klostriididega saastunud silo on kõrge võihappe sisalduse, suurte toitainekadudega ja mürgine loomadele.

Millal rohumaad rajada? Varakevadise külvi eeliseks on soodsad kasvutingimused heintaimede kiireks arenguks, kuna muld sisaldab piisavalt vett. „Mulla pindmise kihi küllaldane niiskusesisaldus on üks võtmeküsimusi rohumaade rajamise õnnestumisele. Mai lõpp kuni juuni lõpp rajatud rohumaid kimbutab umbrohtude, eelkõige võilille, massilise leviku oht ja seega kipuvad need rohumaad jääma tihti lisaks mullaniiskuse defitsiidile ka umbrohtunumateks. Aga ka just praegune aeg on rohumaa rajamiseks sobiv - veel jõuavad taimed tärgata ja areneda,“ lausus Selge. Ka soovitas ta turvasmuldade puhul külvata rohumaad pigem augusti keskpaigas ning Selge ei soovitanud teha rohumaale pealekülvi.

„Enne talve tulekut peaks rohumaataimik olema mitte liiga lühike, alla 7 cm kõrge, ega ka liiga pikk. Ka tuleks vältida hilist tugevat karjatamist või liiga hilist niitmist, viimast eriti lutsernipõldudel,“ ütles Selge.

Esimeseks hooldusvõtteks katteviljata uuskülvide juures on umbrohtude pealtniitmine.