Keskkonnaministeerium toidu kokkuostmisest: varuda tuleb aruga

Koroonaohu tõttu on tublisti suurenenud toiduainete varumine ning paljudel poelettidel haigutab tühjus. Keskkonnaministeerium soovitab toidu varumisel arvestada selle säilivust ning adekvaatselt hinnata, kas seda jõutakse ka ära tarbida.

Aeg on ära süüa keldrisse varutu.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

„On igati tervitatav, et igaks juhuks on kodus arvestatav tagavara kuivaineid ja konserve ja muud, mille säilimisaeg on piisavalt pikk. Samas näitavad tühjad liha- ja piimaletid seda, et tagavaraks ostetakse juba absoluutselt kõike. Soovitame inimestel läbi mõelda, kas ta jõuab enne säilivusaja lõppu toidu ka reaalselt ära tarbida ning ehk on mõistlikum muist tooteid poodi jätta. Seda enam, et valitsuse kinnitusel on meil riigis piisavad toiduvarud,“ ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Gross: tarbijad on paanikas, kaupu rabatakse hullunult

Heinma lisas, et ilmajäämise hirmus kokku ostetud kiiresti riknevad toidukaubad suurendavad kindlasti toiduraiskamist noil nädalail.

Toitu ära visates raiskame ressursse - maad, vett, energiat ja tööjõudu, aga ka raha ning tekitame mitme kartulikoti jagu jäätmeid.

Kogu maailma aastaseks toidu raiskamise koguseks peetakse umbes 1,3 miljardit tonni, mis moodustab 1/3 kogu maailma toidutoodangust. Tavaoludes tekitatakse meie kodudes toidujäätmeid inimese kohta keskmiselt 54 kg aastas. Sellest suure osa moodustab toidukadu ehk välditavad toidujäätmed. Keskmine perekond viskab aastas toidukaona ära ligi 120 euro eest toitu, mis teeb Eesti kohta kokku üle 60 miljoni euro. Suurim põhjus tolleks on toidu mõtlematu ja arutu varumine.

Tarbijatena on esimene samm toiduraiskamise vältimiseks toidutarbimise parem planeerimine ning prügikasti maanduva toidukoguse minimaliseerimise eesmärgiks seadmine.

Mõned head näpunäited toiduraiskamise vähendamiseks:

•Planeeri oma ostukorvi – tee kindlaks, mis sul kodus juba olemas on, et vältida ületarbimist. Tee enne poodi minekut nimekiri, mida sul kindlasti vaja on ning väldi impulssoste.

•Hoidiste tegemine – aeg on vanad kokaraamatud välja otsida, leidmaks võimalusi erinevate toiduainete pikemaajaliseks säilitamiseks. Hoidistamine sobib ideaalselt erinevate aiasaaduste raisku minemise vältimiseks.

•Mõtle oma ilustandarditele – kas porgand peab ideaalselt sirge olema? Või õun täielikult ilma laikudeta? Teadvusta endale oma valikuid ja järgmine kord “ideaalset õuna” otsides haara hoopis mõne vähem atraktiivse järele.

•Organiseeri oma külmkappi – aseta kiiremini riknevad toidukaubad ettepoole, siis tead, et kasutad neid esimesena. Võimalusel väldi ka liigseid pakendeid, et saaksid visuaalselt esimesi toidu riknemise tunnuseid märgata.

•Tarbi ära ka oma ülejäägid – esiteks ei raiska sa nii toitu ning teiseks säästad ka oma aega ja raha.

•Tee smuutisid – kui näed, et puuviljakorvis olevad puuviljad hakkavad käest ära minema, siis päästa, mis päästa annab ning tee neist hoopis maitsev smuuti.

•Külmuta toitu – sügavkülmutamine on üks parimaid viise toidu säilitamiseks.

•Ära võta “parim enne” kuupäeva kuldse reeglina – see on toidutootjate poolt pandud soovituslik kuupäev, mis ajani toidus säilivad selle parimad omadused. Arvesta, et see tähendab minimaalset säilimisaega ja üldjuhul on toit pärast „parim enne“ kuupäeva ületamist söömiseks ohutu.

•Komposti – hea viis oma toidujäätmeid, mida vältida ei õnnestu, kasulikuks teha. Kui sul ei ole võimalust kompostida, kogu toidujäätmed koos muude biojäätmetega segaolmejäätmetest eraldi.

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150