Keskkonnaagentuuri ilmateenistus võttis kasutusele automaatsondeerimisjaama

Keskkonnaagentuur on uuendanud Tallinn-Harku aeroloogiajaamas senist raadiosondide väljasaatmise protsessi, nüüdsest on see täielikult automatiseeritud, mis võimaldab varasemast mitmeid kordi tihedamat andmesidet, analüüsi ja seeläbi ka täpsemat ilmaprognoosi koostada.

Keskkonnaagentuuri ilmateenistus võttis kasutusele automaatsondeerimisjaama.  Foto: Keskkonnaagentuur

„Automaatsed sondeerimisjaamad on levinud üle maailma, sarnaseid kasutavad näiteks meie naabritest nii Soome, Rootsi kui Norra. Aga nii uus on see ainult meil. Kui siiani kulus vaatlejal raadiosondi ettevalmistamiseks, kalibreerimiseks, vesinikuga täitmiseks ja õhku laskmiseks kuni kaks tundi, siis nüüd teeb kogu selle protsessi ära kaasaegne automaatika, kulutades vaid pool tundi,“ rõõmustas nii inimtööjõu kui aja kokkuhoiu üle Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Sondeerimine ise kestab umbes poolteist tundi, mille jooksul saadab õhupalliga taevalaotusesse saadetud raadiosond pidevalt maale andmeid. Kui varem lõppes sondeerimisprotsess hetkel, kui õhupall taevas rõhu tõttu purunes ja hakkas alla kukkuma, siis uued sondid edastavad sünoptikutele andmeid ka maale langemise ajal.

„Vana sond saatis meile andmeid iga 30 sekundi tagant, uus aga iga 2 sekundi tagant. Raadiosond edastab meile andmeid õhutemperatuuri muutuste kohta erinevates õhukihtides; kuidas muutub õhuniiskus, milline on tuule suund ja kiirus,“ selgitas Keskkonnaagentuuri Ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi.

Vaata videot sondijaama vahetusest SIIT.

Soodsatel tingimustel võib selline raadiosond tõusta kuni 30 km kõrgusele. Horisontaalselt võib sond sõltuvalt tuule tugevusest lennata kuni mitusada kilomeetrit. Nii on meie rannikualadelt leitud näiteks Soome raadiosonde ning Eesti omasid Soome poolelt. Sondeerimise andmed saadetakse nii Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse prognoosmudelite osakonda kui ka rahvusvahelisse andmebaasi.

Sondi andmeid kasutab Keskkonnaagentuuri ilmateenistus nii maapealse kui lennundusilma prognoosimiseks. Kuna nüüd on sondi andmeside muutunud oluliselt tihedamaks, aitab tihedam andmerida muuta täpsemaks ka välja antavaid prognoose.

Eestis on raadiosondeerimist tehtud alates 1953. aastast. Seda tehakse üks kord ööpäevas, öösel kell 23.30 UTC aja järgi.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala paneb inimestele südamele, et kui keegi looduses ringi liikudes mõne Keskkonnaagentuuri kleebisega varustatud sondi leiab, võib leidja reliikvia üle uhke olla: „Oleks hea, kui leidja sellise sondi loodusest endaga kaasa võtaks ja sellest patareid eemaldaks. Kesta võib leidja kas omale mälestuseks jätta või siis elektroonikajäätmete kogumiskohta viia.“

Leitud raadiosondist võiks inimene ka teada anda aadressil teenused@envir.ee.

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150