Kevadel, pärast vihmasadu hakkab muld jälle lõhnama. Aga miks muld lõhnab? Teadlased on nüüd sellele küsimusele vastuse leidnud, vahendab ERR Novaator.
- Mullalõhn aitab bakteritel levida. Foto: Pixabay
On juba senigi teada, et mulla lõhnaainet geosmiini toodavad bakterid perekonnast Streptomyces. Rootsi ja Briti teadlaste väitel teevad nad seda selleks, et meelitada ligi hooghännalisi.
Paul Becher Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolist ja ta kolleegid seadsid mullapinnale üles väikesi püüniseid, mille sisse asetasid Streptomyces-baktereid. Peale selle seadsid nad üles ka teisi samasuguseid püüniseid, mille sees neid baktereid ei olnud.
Teadlased oletasid esmalt, et bakterite lõhn toimib teistele olenditele signaalina, mis hoiatab neid bakterite toksilisuse eest. Kuid selgus sootuks muu.
Selgus, et Sterptomycestega täidetud püünistesse ronis rohkesti hooghännalisi, lülijalgsed loomakesi, kes on natuke putukate moodi, aga keda tänapäeval enam putukateks ei peeta. Hooghännalised söövad mitmesuguseid imepisikesi olendeid, sealhulgas ka Streptomyceseid. Tuleb välja, et need bakterid on hooghännalistele vist lausa maiuspalaks. Ilma Streptomycesteta püünistesse hooghännalisi ei tulnud. Putukaid ja ämblikulaadseid aga ei meelitanud eriliselt ka Streptomyceseid sisaldavad püünised.
Et olla päris kindel, et hooghännalised just mullalõhnalise geosmiini peale kohale saabuvad, tegid teadlased ka laborkatseid, kus kinnitasid hooghännaliste pisikeste tundlate külge pisikesed elektroodid ja pihustasid nende ümber õhku geosmiini.
Ja ennäe, geosmiinipahvaku peale tõusis hooghännalistel neuronite elektriline aktiivsus järsult. Muud proovitud ühendid sellist reaktsiooni ei andnud.
Loe täismahus uudist portaalist
ERR Novaator.
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.