Eesti aiandus numbrites

Aiandussaaduste statistika on keeruline teema. Turul on palju tegijaid ja enamus neist väiketootjad, kes müüvad oma kasvatatut otse kodust tarbijale ega anna statistikaks alusinfot.

Ilm soosis köögivilja- ja kartulikasvatust.  Foto: Pixabay

Õnneks on Maaeluministeerium pannud kokku ülevaate, mis hõlmab põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse tegevust ja tulemit ning sisaldab ka vähesel määral aiandussektori statistikat.

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatati 2019. aastal aiandussaadusi kokku 10 630 hektaril, millest avamaaköögiviljad moodustasid 30%, viljapuu-ja marjaaiad 60%, maasikad 7%, puukoolid 2% ning lille ja ehistaimed 0,1 %.

Ilm soosis köögivilja- ja kartulikasvatust

Kartuli kasvupind oli 2019. aastal 5336 hektarit, mis on 3% suurem kui eelmisel aastal. Et Ilm kartulikasvatuseks ja koristamiseks oli hea, sooja ja niiskust oli piisavalt, saadi kartuli saagiks 120 502 tonni ning saagikus kujunes rekordiliseks 22 585 t/ha.

Kartuli kvaliteet oli sel aastal samuti hea, lehemädanikku oli vähe, kuna tunamulluse aasta suur põud hävitas haigust tekitavad eosed ära. Kokkuvõtvalt saab öelda, et üldiselt esines kartulil haigusi vähe.

Ka tarbijate söögiharjumused on aastatega muutunud, kui 20 aastat tagasi tarbiti inimese kohta 120 kg kartulit aastas, siis nüüd on see langenud 85 kg-ni.

Kuigi Eesti 2019. aasta kartulisaak oli hea, siis mitmes Euroopa riigis, näiteks Poolas, Ukrainas, Rumeenias ja Bulgaarias jäi saak põua tõttu kesiseks. See andis Eesti tootjatele võimaluse kartulit eksportida, kuna Euroopa turul oli nõudlus olemas. Kartuli hind oli 2019. aastal kõrgeim augustis, tootjahind 0,34 €/kg ja jaehind 0,93 €/kg, septembrist hakkas hind langema ning aasta lõpuks kujunes tootjahinnaks 0,17 €/kg ning jaehinnaks 0,66 €/kg.

Avamaaköögivilja kasvatati 3100 hektaril. Kasvupind on küll viimasel kahel aastal vähenenud, kuid hektarisaak 24,8 tonni oli viimase viie aasta suurim. Kogusaak oli 2019. aastal 76 963 tonni, mis on viimase viie aasta rekord ja 46% enam kui eelmisel aastal.

Maheavamaaköögivilja kasvatati vaid 126 hektaril, võrreldes aasta varasemaga vähenes maheköögivilja kasvupind 42%. Kasvupind vähenes peamiselt seoses naerise kasvatamise lõppemisega.

Katmikköögivilja kasvupind jäi eelmise aasta tasemele - 235 hektarit. Kogusaak oli 12 143 tonni, millest kurk moodustas 56%, tomat 40% ning muud köögiviljad 4%. Nii kurgi kui ka tomati saak oli oluliselt suurem viimase viie aasta keskmisest, jäädes alla ainult 2015. aasta rekordsaagile. Tomati keskmine saagikus oli 33 t/ha ja kurgil 101 t/ha, mis oli samuti viie viimase aasta keskmisest viiendiku võrra suurem.

Puuviljakultuuridele oli 2019. aasta soodsam kui marjakultuuridele

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli viljapuude ja marjaaedade, sh maasika, pind kokku 7112 hektarit. Kogutoodang oli 8900 tonni, mida oli 3% vähem kui eelmisel aastal. Kasvupinnast 40% moodustavad õuna- ja pirniaiad.

Puuviljakultuuridele oli 2019. aasta soodsam kui marjakultuuridele.  Foto: Pixabay

Kogusaagist moodustas õuna- ja pirnisaak 51 %, maasikas 26 % ja ploomid 12%. Vähenemine tulenes sõstra saagi ikaldumisest - kevadine öökülm kahjustas marjapõõsaid õitsemise ajal. Õuna- ja pirnisaak oli 4255 tonni, mida oli 16% enam kui eelmisel aastal. Musta sõstra saak oli 152 tonni ja punasel sõstral vaid 85 tonni. Maasikas on meil enim kasvatatav mari, mida kasvatati 748 hektaril ning saak oli 1862 tonni.

Mahepuuvilja-ja marjakultuure kasvatati kokku 2547 hektaril, võrreldes eelmise aastaga nende kasvupind oluliselt ei muutunud. Puuviljakultuuridest kasvatati mahedana valdavalt õunapuid.

Puuvilja- ja marjakultuuride tarbimine on võrreldes aastaga 2018 vähenenud 6 %.

Hinnad kasvus

Kodumaise köögivilja nappusest tulenevalt tõusid 2019. aasta II kvartalis peamiste köögiviljade (peakapsas, porgand, tomat) keskmised tootjahinnad viimase nelja aasta rekordtasemele. Uue saagi valmimise järel tootjahinnad küll mõnevõrra langesid, kuid olid siiski kõrgemad (8-25%) kui 2018. aasta III kvartalis. Aasta lõpuks langes porgandi tootjahind 2017. aasta lõpu tasemele (0,16 €/kg), kuid peakapsa, kurgi ja tomati hind jäi kõrgemaks kui 2016. ja 2017. aastal. Aastavõrdluses tõusis keskmine tootjahind kõige enam peakapsal ja söögipeedil, vastavalt 73% ja 25%. Samal ajal odavnes mugulsibul (-29%) ja õun (-21%).

Tootjahinna kasv tõstis ka köögivilja jaehinnad 2019. aasta II kvartalis viimase nelja aasta kõrgemale tasemele. Enamasti on jaehindade aastane tõus mõnevõrra väiksem tootjahinna tõusust, kuna turgu mõjutab oluliselt sisse toodava kauba maht ja odavam hind. Kuid 2019. aastal oli näiteks kapsal aastane keskmine jaehinna tõus tootjahinna tõusust 73% suurem. Kodumaise kurgi keskmine jaehind tõusis aastaga 6%.

Töötlejateks mikroettevõtted

Puu- ja köögiviljatööstuses tegutseb üle 70 ettevõtte. Vaid kahes ettevõttes on töötajaid üle 100, kuid enamus neist on mikroettevõtted. Puu- ja köögivilja töötlevate ettevõtete müügitulu oli 2019. aastal 75,8 mln €, kasvades aastaga vaid 1,7%. Kasv tulenes eeskätt välisnõudluse tugevnemisest, samal ajal müük koduturul aastases võrdluses vähenes.

Vaatamata sisendite (eelkõige tooraine) hinnatõusule 2019. aastal jäid kulud peaaegu eelmise aasta tasemele, olles 71,0 mln €. Tööjõukulude kokkuhoid, mis tulenes eelkõige töötajate arvu vähenemisest, pidurdas kogukulude kasvu. Müügitulu kasvu ja kulude kokkuhoiu tulemusel ettevõtete kasumlikkus 2019. aastal suurenes - 2019. aastal oli puu- ja köögivilja töötlevate ettevõtete kogukasum 4,7 mln €.

Müügitulu suurenemine koos kulude kokkuhoiuga väljendus lisandväärtuse kasvus. Puu- ja köögiviljatööstuste poolt 2019. aastal loodud puhas lisandväärtus oli esialgsetel andmetel 15,5 mln €. Lisandväärtus kasvas toodangu mahust kiiremini, millest võib järeldada, et kõrgema väärtusega toodangu osakaal tõusis.

Puu- ja köögivilja töötlevate ettevõtete efektiivsus 2019. aastal paranes, sektoris loodi 2019. aastal 24 400 € lisandväärtust töötaja kohta ehk 18,8% rohkem võrreldes eelmise aastaga.

Väliskaubandus

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandust iseloomustab viimase viie aasta rekordiline ekspordi- ja impordikäive.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2019. aastal värske köögivilja ekspordikäive 4,52 mln € ja maht kokku 3184 tonni, millest Eesti päritolu köögivili moodustas 59%. Ekspordikäive kasvas võrreldes 2018. aastaga 16% ja ekspordikogus 25%. Kõige olulisem ekspordi sihtturg oli Läti, kuhu Eesti päritolu värsket köögivilja müüdi 2019. aastal 1,68 mln € väärtuses (osakaal 63%). Teised peamised eksporditurud olid Leedu ja Soome. Enim eksporditi kurki, aedsalatit ja porgandit ning peeti.

Köögiviljade impordikäive oli 43,8 mln € ja see kasvas aastaga 11%, samas on impordikogused (47 387 tonni) vähenenud 2,5% võrra. Koguseliselt on aastaga suurenenud kapsaste ja salati import.

Värske puuvilja ekspordikäive oli 2019. aastal 22,9 mln € ja maht kokku 7975 tonni, millest Eesti päritolu puuviljad ja marjad moodustasid 13,2%.

2019. aastal oli värske puuvilja impordikäive 103 mln € ja maht 106 567 tonni. Viimase viie aasta vaates on impordimaht suurenenud üle 10 tuhande tonni ja väärtus 21%. Koguseliselt imporditi kõige rohkem tsitrusvilju (22 005 t), banaane (18 704 t), õunu ja pirne (18 679 t) ning meloneid ja papaiasid (16 365 t).

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstusega tegelevates ettevõtetes loodi 2019. aastal 830 mln € lisandväärtust, mida oli peaaegu viiendiku võrra enam kui eelmisel aastal. Nimetatud tegevusalad andsid 3,4% Eestis loodavast lisandväärtusest.

Loo allikas: Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 2019, Maaeluministeerium 2020

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150