Aprilli lõpus alustas AS Nõo Lihatööstus lisatöötajate otsimist. Kõigest kahe nädalaga laekus ettevõttele ligi 100 sooviavaldust tööotsijatelt, kelle seast sobivad valitakse välja ühe kuu jooksul.

- AS Nõo Lihatööstuse juhataja Toomas Kruustük ütleb, et kui varem oli paarikümne inimese leidmine tehasesse keeruline, siis praegu on olukord selgelt muutunud.
- Foto: Nõo Lihatööstus
„Majanduskriis on pannud inimesi hindama igat töökohta. Kui varasemalt võis paarikümne uue töötaja leidmine tööstusesse olla paras katsumus, siis praegu on kriis teinud korrektuurid ja olukord on selgelt muutunud,“ ütles AS Nõo Lihatööstuse juhataja Toomas Kruustük pressiteate vahendusel.
Suurenenud tootmismahu tõttu palkab Eesti suurim kodumaisel kapitalil põhinev lihatööstus juurde vähemalt 20 uut töötajat, keda vajatakse Tartu külje all asuva Nõo Lihatööstuse tootmisesse ja lattu.
„Kuna lühikese ajaga on avaldusi laekunud meile oodatust rohkem ning jätkuvalt saame kõnesid ja kirju tööotsijatelt, võtab avalduste läbitöötamine ning sobivate inimeste tööle vormistamine pisut aega, kuid näen juba praegu, et suuremalt jaolt saame tööjõuvajaduse kaetud. Jätkuvalt ootame aga ettevõttega liituma mõningase kogemusega oskustöölisi,“ lisas Kruustük.
Artikkel jätkub pärast reklaami
AS Nõo Lihatööstus on Eesti suurim ja uuendusmeelseim kohalikul kapitalil põhinev lihatootja, mis annab tööd ligi 200-le inimesele. Nõo Lihatööstuse tootmishoone on kaasaegne, varustatud parimate seadmetega, et hõlbustada tööd igas etapis ning tagada parim kvaliteet. Lihatööstus järgib kõrgeid tootmis- ja kvaliteedistandardeid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.