Lõuna-Eestis on taliraps juba õide puhkenud. Ilm on tänavu soosinud rapsikasvatust, põllud on saanud piisavalt niiskust ja taimik on tihe. Nüüd on vaja olla hoolas ja asuda tõrjuma valgemädanikku. Miks ja kuidas, selle kirjutab lahti Kevili agronoom Tiiu Annuk. Vaata ka põllujalutuse videot.
KEVILI Põllujalutus Pildis 2020
  • KEVILI Põllujalutus Pildis 2020
  • Foto: Kevili
Valgemädanik (Sclerotinia sclerotiorum) on meil rapsi õitsemise ajal peamine haigus, millega tuleb arvestada. Sageli ei põhjusta ta väga suuri kahjustusi, kuid tõsise nakkuse korral võib saagikus väheneda poole võrra. Samuti kujutab ta ohtu teistele külvikorras olevatele laialehelistele põllukultuuridele, näiteks hernele ja põldoale.
Missugused on haigustunnused?
Haiguse tunnused ilmnevad talirapsil Eesti tingimustes, sõltuvalt aasta ilmastikutingimustest, juuni II või III dekaadil. Suvirapsil juuli III, augusti I dekaadist alates. Nakkus toimub õitsemise ajal, juba koos edasiarenevate eostega õie kroonlehed jäävad langemisel varre hargnemiskohale pidama – soodustades taime nakatumist. Esmased tunnused on nähtavad peale õitsemist - taimed muutuvad üksikult või koldeliselt õlgjaks, helepruuniks. Haigus levib kahjustuskohast üles ja allapoole mööda taimevart. Kahjustatud varreosa kattub tiheda, jämedatest seeneniitidest koosneva kirmega, mis on algul valge, hiljem muutub mustaks. Varre sees moodustuvad 3...15 mm suurused ebakorrapärased mügarakujulised sklerootsiumid, mis koristamisel satuvad mulda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele