Tänavune suvi oli 20 aastat maasikakasvatuses tegutsenud Helme Maasikakasvatuse juhi Andrus Horni jaoks halvim, mis seni nähtud. "Sellist jama ei osanud küll ette näha,“ ütleb ta. Tagajärjeks 13 000 euro suurune maksuvõlg, mis on praeguseks ajatatud.

- Võlgadess sattunud maasikakasvataja räägib, kuidas neil maasikad sel suvel põllule jäid.
- Foto: Liis Treimann
Horni sõnul peitub maksuvõla põhjus ikkagi ukrainlaste koju jäämises, mistõttu ei olnud neil töötajaid. Miks mitte võtta eestlast? Horn ütles, et juunis on Eesti inimesed jaanipäevade ja lõpetamistega kinni. "Juulis juba tahavad (tööle tulla – toim), aga siis on meie jaoks hilja," lausus ta.
Niisiis läks Horni sõnul lumepall kiiresti veerema. Saak küpses üle, läks mädanema, sellest said ülejäänud taimed nakkuse ja tulemuseks oli katastroof. Tema sõnul jäi 70 protsenti saagist põllule.
Mis saab uuel hooajal, on Hormi jutu põhjal keeruline arvata. „Muidugi võime tõsta maasikakorjajate palka, et neid põllule meelitada, aga küsimus on ju ikkagi selles, kas eestlane on nõus kõrgema hinnaga maasikat ostma," lausus ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Turismisektorist vabanevatest inimestest Horni hinnangul maasikakorjajaid ei saa, sest tegu on hooajatööga ja inimene eelistab ikkagi stabiilsest töökohta. Samuti ei usu ta, et kohe tööturule plärtsatavad inimesed endale järgmiseks suveks stabiilset uut töökohta leidnud pole.
Töö- ja elamistingimused eestlast tema sõnul vagude vahele ei kutsu. „Ega siit iga õhtu koju ei saa ja toas oled sa ikka kolme-neljakesi. Inimene tahaks ikka kodus elada,“ ütleb Horn.
Äripäev avaldas eile maksuvõlglaste TOPi. Uudista seda lähemalt
siit!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.