Autor: Põllumajandus.ee • 2. oktoober 2020

MESi COVID-19 meetmete aktiivne kasutus kinnitab, et põllumajandus­­- ja toiduainesektori ning maapiirkondade ettevõtjatel on raske rahastust leida. Sedalaadi turutõrget on veelgi võimendanud COVID-19 levik, selgitab Maablogis Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

COVID-19 mõjudest põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele

COVID-19 mõju põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtlusele on olnud mitmetahuline. Kui vaadata seda nõudluse ja pakkumise vahekorra vaatevinklist, siis nõudluse puhul on üldine majanduslangus ning sellega kaasnev tarbija ebakindlus langetanud nii sise- kui ka välisnõudlust. See on osas sektoritest toonud ajutiselt kaasa varude suurenemise ja sellest tingitud hinnalanguse, mis omakorda vähendab sektori sissetulekuid. Näiteks hotellide, restoranide ja toitlustuse valdkonna ning turismisektori langus mõjutas väga otseselt ka toiduainesektorit.

Pakkumist mõjutasid ajutiselt erinevad logistilised piirangud, tootmissisendite kättesaadavus ja hind ning probleemid tööjõuga. See on mõjutanud sektori kulubaasi ja vähendanud sissetulekuid. Kõige keerulisemas olukorras on olnud piimatootjad ja muud loomakasvatussektori osalised (eelkõige sea- ja veisekasvatajad), kuna nende toodangu hinnad on pikalt olnud languses ja kokkuostuhinnad alla omahinna. Aprillis 2020 avaldatud ELi põllumajandustootjate hinnangu kohaselt on COVID-19 mõju sektorile suur, samuti viitasid Eesti põllumeeste esindajad toona vajadusele meetmete järele, kus kombineeritakse omavahel laene, tagatisi, toetusi ja muid turukorralduslikke abinõusid.

Kuidas on MESi COVID-19 meetmed ettevõtjaid aidanud?

Kevadel kriisipaketti heaks kiites seadis Vabariigi Valitsus eesmärgiks leevendada COVID-19 tingitud eriolukorrast ja sellest väljatulekuga seonduvaid kahjusid, ergutada majandust ning kiirendada kriisist väljumist. Seega võeti suund sellele, et võimalikult kiiresti kriisiga toime tulla ja sellest väljuda. Üleriigilise kriisipaketi osana otsustati rahastada läbi MESi kokku 200 miljoni euro ulatuses laenukäendusi ning käibe- ja investeerimislaene bio- ja maamajandusettevõtjatele ning põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid. MESi meetmete puhul ei ole tegemist toetusrahaga, vaid sihtasutus annab laenu või käendust laenudele. Tegu on tagastatava abiga, mida riik ka edaspidi ettevõtjate abistamiseks kasutada saab.

Senine COVID-19 meetmete kasutus näitab kõige suuremat huvi laenumeetme vastu, kus saadaval on 100 miljonit eurot – laenutaotlusi on laekunud juba 136,7 miljoni euro ulatuses ning otsuseid tehtud 61,4 miljoni euro ulatuses. Laenulepinguid on sõlmitud 43,6 miljoni euro väärtuses. Kõige suurem huvi laenude vastu on olnud põllumajandussektori, toiduainetööstuse ja maaturismi ettevõtjatel, kes on laenu taotlenud vastavalt 54,5 miljonit, 11,8 miljonit ja 9,8 miljonit eurot. See näitab ühelt poolt, et need bio- ja maamajandussektorid on olnud kriisist enam mõjutatud, aga teisalt ka seda, et neis sektorites on senine rahastamise turutõrge kriisiolukorras veelgi võimendunud.

Investeerimislaen aitab ettevõtetel kriisist tugevamana väljuda

Kui arvuliselt taotletakse võrreldavalt nii käibe- kui ka investeerimislaenusid, siis anda otsustatud laenude mahust 2/3 läheb investeerimislaenudeks. See tähendab, et ettevõtted kasutavad laenuraha, et kriisist tugevamini välja tulla, vaatavad üle oma ärimudeleid ning parandavad efektiivsust, et tulevikus paremini kuludega toime tulla. Arvestada tuleb ka sellega, et erinevate prognooside kohaselt läheb ettevõtetele pankadest laenamine järgmisel aastal veelgi raskemaks, mistõttu uute investeeringute tegemise võimalus on ilmselt vähenemas.

Väiksemas mahus on MESist taotletud laenukäendust (19 miljonit eurot), kuid see näitab, et praegu väljastavad pangad laene põllumajandus- ja toiduainesektori ning maapiirkonna ettevõtjatele piiratud mahus. Mõningase viiteajaga on käivitumas ka põllumajandusmaa kapitalirendi tehingud, kuid esimese kapitalirendi lepingu sõlmimine ning põllumeeste huvi kinnitavad, et sellest võib kujuneda oluline pikaajalisem kriisimeede, mis võimaldab olukorras, kus käibevood laenuraha kaasata ei võimalda, kaasata kapitali investeeringuteks läbi põllumajandusmaa ajutiselt MESile müümisega ning aja möödudes maa uuesti välja osta.

Tulevikuväljavaated

Erinevad lühi- ja pikaajalised prognoosid näitavad, et põllumajandus- ja toiduainesektoris on COVID-19 kriisist kõige enam mõjutatud kiiresti riknevate toodete tarneahelad (nt piim ja piimatooted), kus väheneb nõudlus toodete järele toitlustusasutustes. Osale sektoritest (nt liha) avaldub mõju läbi turustusahelate ning tarbimisharjumuste, kus lühiajalises perspektiivis võib nõudlus väheneda koduvälise tarbimise vähenemise ja sissetulekute languse tulemusel. Samas osale sektoritest (nt teravili) kriisil olulist negatiivset mõju ei ole, pigem on väljavaated mõjutatud võimalikest lühiajalistest riskidest seoses tarne- ja turustusprobleemidega. Muu maamajandus on valdavalt mõjutatud sellest, milline saab olema COVID-19 võimaliku uue laine ulatus ja sellega kaasnevad piirangud ning kui kiiresti maailmamajandus kriisist taastub.

Kokkuvõte

Vabariigi Valitsuse ja MESi kiire ja paindlik reaktsioon kriisile on aidanud põllumajandus- ja toiduainesektoril ning maaettevõtjatel ühelt poolt likviidsust säilitada, teiselt poolt lahendada turul eksisteerivat ja kriisiga võimendunud turutõrget ning parandanud ettevõtete võimet tulevikus paremini kriisidega toime tulla.

Marko Gorban, Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler

Allikas: Maablogi