Autor: Põllumajandus.ee • 18. jaanuar 2021

Koda ootab uuelt valitsusliidult toidujulgeoleku ja biomajanduse edendamist

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ootab uuelt valitsuselt stabiilseid raamtingimusi ja terviklikku lähenemist, et Eesti biomajanduse potentsiaali paremini ära kasutada. Põllumajandusmaa ja mets on Eesti jaoks strateegiliselt oluline ressurss, mille kasuta­mine annab riigile võimaluse toidujulgeoleku tagamiseks, biomajanduse arendamiseks, majanduskasvu ja ekspordi soodustamiseks ning töökohtade kindlustamiseks maapiirkondades.

Koda ootab uuelt valitsusliidult toidujulgeoleku ja biomajanduse edendamist.
Autor: Unsplash

Välja on käidud Euroopa roheleppe ambitsioonikad eesmärgid, mille saavutamine pakub ettevõtetele uusi võimalusi, kuid on kindlasti ka tõsiseks väljakutseks. Eesmärgiks on tagada põllumajanduse, toidu­tootmise ja metsamajanduse kestlikkus ning konkurentsi­võime. Keskkonna- ja kliimapoliitika valdkonnas ootame keeldude asemel aru­saada­vate ja realist­like eesmärkide seadmist, mille saavutamiseks tuleb soodustada ressursi­tõhusust, investeeringuid ning keskkonnaalase teadlikkuse kasvu. Edendama peab täppistootmist ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, sh suurandmete tõhusamat kasutamist toidutootmises.

Kui vaadata käimasolevaid protsesse, siis on vahest kõige olulisem, et jätkuks ELi ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastani 2027 sujuv ettevalmistamine, mis võimaldaks programmi rakendamisega alustada ilma viivitusteta 2023. aasta alguses. Strateegiakava on keskse tähtsusega põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori investeeringute ja innovatsioonitegevuste toetamisel, rohepöörde elluviimisel ning maaelupoliitika rakendamisel. Olulised märksõnad on toidujulgeolek ja põhitoiduainetega isevarustatuse tagamine, põllumajandussaaduste töötlemisel lisandväärtuse suurenda­mine, ekspordi arendamine, ühistegevus ja ettevõtete juurdepääs kapitalile (laenud, tagatised). Kriitilise tähtsusega on, et riik panustaks strateegiakava kaasrahastamisse piisaval määral, et tagada ambitsioonikate roheeesmärkide elluviimine. Võrreldes eelmise perioodiga peab Eesti poolse kaasrahastamise maht oluliselt kasvama.

Läbi erinevate poliitikavaldkondade on oluline kindlasti senisest enam panustada maaelu arengusse. Maapiirkondade ettevõtjate tegevuseks on vajalik korras ja hästi väljaarendatud taristu – head juurdepääsuteed, stabiilne energiavarustatus, kiire internetiühendus, toimiv ühistransport, kvaliteetse hariduse ning tervise- ja sotsiaalteenuste kättesaadavus jms.

Valitsus on algatanud maade hindamise ja sellega seonduvalt maa maksustamise põhimõtete muutmise protsessi. Arvestades seda, et maa on põllumajanduses peamine tootmisvahend, siis ei tohi maamaks järsult tõusta ning maaomanikule tuleb tagada sujuv üleminek uuele hinnatasemele. Ootame valitsuselt tervikliku maapoliitika väljatöötamist, mis hõlmab väärtusliku põllumaa kaitsmist toidu­julgeoleku tagamiseks, vähem väärtusliku põllumajandusmaa ja metsa kasutamist biomajanduse arenda­miseks, strateegilist ja vastutustundlikku lähenemist maa maksustamisel ning riigimaade müümisel ja rentimisel.

Arvestades ELi põllumajandustoetuste jätkuvat ebavõrdsust on kodumaise tootmise soodustamiseks jätkuvalt oluline täiendavate siseriiklike toetuste maksmine, kaudsete toetuste suurendamine, maksude vähendamine (sh põhitoiduainete käibemaksumäär), kütuseaktsiisi soodustusega jätkamine vähemalt praegusel tasemel ja imporditud toodete kontrolli tõhustamine. COVID-19 kriisi tingimustes on jätkuvalt oluline sektori erakorraline toetamine, eriti arvestades, lahkuva valitsuse abipaketis jäi osade sektorite toetus väga napiks. Samuti loodame, et kriitiliselt tähtsaid ülesandeid täitvad põllumajandus- ja toidusektori töötajad saavad COVID-19 vastu vaktsineeritud võimalikult kiiresti.

Loe lisaks
Sirje Potisepp: loodan, et uue ministri tulek toob rohkem kaasatust

Kvalifitseeritud tööjõu ja järelkasvu tagamiseks tuleb panustada kutse- ja kõrghariduses põllumajandus- ja toidusektori jaoks strateegiliselt oluliste erialade tugevdamisse. Paratamatult on põllumajandussektoris vajalik ka välistööjõu kasutamine. Kuigi pandeemia pole möödas, siis loodame, et algaval hooajal suudetakse välistööjõu riiki lubamisel vältida möödunud aasta vigu ja rakendada palju ratsionaalsemat lähenemist. Ühtlasi loodame, et uuesti vaadatakse läbi välismaalaste seaduses kavandatud muudatused, mis raskendaksid vajaliku välistööjõu palkamist põllumajandus- ja toidusektoris. Kõige suuremaks probleemiks on siinjuures senise valitsuse plaan lühendada hooajatöötajate lubatud töötamise perioodi seniselt üheksalt kuult kuue kuuni, aga ka liigkõrgete palgakriteeriumide kehtestamine.

Säästliku metsamajanduse valdkonnas on põhilisteks ootusteks majandus- ja keskkonna­kaitseliste huvide tasa­kaalustamine, erametsaomanike julgustamine oma metsa eest hoolt kandma, metsa­kasvatus­­tööde soodustamine, metsaühistute tugevdamine ning kodumaise puidu väärindamise ja kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi soodustamine.

Jäätmekäitlus- ja pakendipoliitika ei tohi pärssida põllumajandus- ja toidutootmise jätkusuutlikkust ning konkurentsivõimet ega kahjustada toidujulgeolekut. Täna juba kehtivad ettevõtetele jäätmekäitluse osas mitmed ranged nõuded (nt laiendatud tootja vastutuse põhimõte), mille edasine laiendamine seab ohtu sektori jätkusuutlikkuse ja toidujulgeoleku. Hetkel puuduvad kõigi toodete/materjalide ringlusse võtmiseks head võimalused, sh tehnoloogilised lahendused, seetõttu ei ole ringlussevõtt alati lahendus. Vajame teadus- ja arendustegevuse toetust ja uudsete lahenduste rakendamiseks investeeringut soodustavaid toetusi. Peame arvestama, et toidutööstuses on juba täna rangelt reguleeritud toiduga kokkupuutuvate materjalide temaatika (sh plastmaterjalid). Seega antud valdkonnas, kus on niigi piiratud tingimused (igat plasti ei ole võimalik toiduga kokkupuutel kasutada), ei saa toetada täiendavate lisatingimuste seadmist. Ühekordsete plasttoodete kasutamise piiramine on asjakohane ainult olukorras, kus alternatiivid on kättesaadavad ja toidu korral tuleb arvestada veel ka toidu spetsiifikaga, mis tõttu ei ole täna ka biomaterjalid toidutööstuses hea lahendus, kuna materjal vajab enne toiduga kokkupuutumist lisatöötlust ja selle kasutamine on väga kallis. Peame arvestama, et kõik muutused (st uudsete lahenduste rakendamine) avaldab mõju tarbijatele igapäevatoidu hinnatõusu näol, mistõttu ei saa arvestamata jätta sotsiaalmajanduslikke mõjusid.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150