Kruuse rääkis, et alustas juba praegu põllumajandusettevõtjatega arutelusid, kuidas sel aastal koroonatingimustes välistööjõudu kasutada saaks. Eelmine valitsus piiras välistööjõu Eestisse saabumist, väites, et koroonakriisi tõttu tööta jäänud eestlased lähevad välistööjõu asemel ise põllule tööle. „Tegelikkuses sellist asja ei juhtunud,“ ütles Kruuse.
Seotud lood
Maaeluministeerium kutsus 22. veebruaril linnukasvajate esindajad veebikoosolekule, et anda ülevaade linnugripiga seonduvast.
Linnu Talu juht Jarno Hermet sõnas, et ta ei taha mõeldagi, mis peaks saama, kui linnugripp tema taluni jõuaks. „Mure on suur,“ ütles ta teisipäevases hommikuprogrammis.
Praegu kättesaadavad epidemioloogilised ja viroloogilised tõendid viitavad, et A(H5N8) gripiviirus ei ole omandanud inimeselt inimesele püsiva leviku võimet, seega on selle levimise tõenäosus väike. Inimene on seni linnugrippi nakatunud vaid kokkupuutel haigestunud linnuga.
Eriti ohtlikku lindude grippi nakatumine tuvastati Viru-Nigula vallas asuvas OÜ Telo Talus, kus on hetkel üle 70 linnu. Linnupidamiskohale on seatud kitsendused. Lindlast ei tohi linde välja viia ega sisse tuua, samuti on taudipunkti likvideerimiseni piiratud inimeste ja transpordi liikumine.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
6
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Avalda arvamust, millal võiks toimuda meeleavaldus?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele