Sellist põllumajandussektori tööjõukriisi ja maasikaskandaali, nagu oli eelmisel suvel, enam ei tule, ütles maaeluminister Urmas Kruuse Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

- Urmas Kruuse
- Foto: Liis Treimann
Kruuse rääkis, et alustas juba praegu põllumajandusettevõtjatega arutelusid, kuidas sel aastal koroonatingimustes välistööjõudu kasutada saaks. Eelmine valitsus piiras välistööjõu Eestisse saabumist, väites, et koroonakriisi tõttu tööta jäänud eestlased lähevad välistööjõu asemel ise põllule tööle. „Tegelikkuses sellist asja ei juhtunud,“ ütles Kruuse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maaeluministeerium kutsus 22. veebruaril linnukasvajate esindajad veebikoosolekule, et anda ülevaade linnugripiga seonduvast.
Linnu Talu juht Jarno Hermet sõnas, et ta ei taha mõeldagi, mis peaks saama, kui linnugripp tema taluni jõuaks. „Mure on suur,“ ütles ta teisipäevases hommikuprogrammis.
Praegu kättesaadavad epidemioloogilised ja viroloogilised tõendid viitavad, et A(H5N8) gripiviirus ei ole omandanud inimeselt inimesele püsiva leviku võimet, seega on selle levimise tõenäosus väike. Inimene on seni linnugrippi nakatunud vaid kokkupuutel haigestunud linnuga.
Eriti ohtlikku lindude grippi nakatumine tuvastati Viru-Nigula vallas asuvas OÜ Telo Talus, kus on hetkel üle 70 linnu. Linnupidamiskohale on seatud kitsendused. Lindlast ei tohi linde välja viia ega sisse tuua, samuti on taudipunkti likvideerimiseni piiratud inimeste ja transpordi liikumine.
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.