Kuna loomakasvatuse keskkonnasõbralikkus ja süsiniku jalajälg sõltub suures pildis sellest, kui palju kasutatakse protsessis transporti ehk kus toodetakse loomadele sööta ja kus tarbitakse liha, siis on Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent Allan Kaasiku hinnangul Eesti loomakasvatuse süsiniku jalajälg väike.
- Eesti seakasvatuse keskkonna jalajälg on väike. Foto: Unsplash
„Eestis on loomakasvatusettevõtetele kehtestatud ranged nõuded ja piirangud, mille täitmist kontrollitakse süstemaatiliselt. Samuti on meie loomakasvatusega tegelevad ettevõtjad enamjaolt keskkonnateadlikud ehk tahtlik loodust kahjustav tegevus praktiliselt puudub. Sellest tulenevalt praeguse loomade arvu, loomkoormuse ja ettevõtete tehnoloogilise taseme juures Eesti loomakasvatus ja ka seakasvatus keskkonnale olulist ohtu ei kujuta,“ selgitas Kaasik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
27 aasta jooksul on TOBROCO-GIANT arenenud ülemaailmseks kompaktlaadurite liidriks, pakkudes üht kõige ulatuslikumat tooteportfelli selles valdkonnas. Ettevõtte missiooniks on pakkuda intelligentseid lahendusi, mis lihtsustavad igapäevast tegevust erinevates tööstusharudes, olgu selleks siis ehitus, põllumajandus, haljastus või omavalitsused.