Kuna loomakasvatuse keskkonnasõbralikkus ja süsiniku jalajälg sõltub suures pildis sellest, kui palju kasutatakse protsessis transporti ehk kus toodetakse loomadele sööta ja kus tarbitakse liha, siis on Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent Allan Kaasiku hinnangul Eesti loomakasvatuse süsiniku jalajälg väike.
Eesti seakasvatuse keskkonna jalajälg on väike.
  • Eesti seakasvatuse keskkonna jalajälg on väike.
  • Foto: Unsplash
„Eestis on loomakasvatusettevõtetele kehtestatud ranged nõuded ja piirangud, mille täitmist kontrollitakse süstemaatiliselt. Samuti on meie loomakasvatusega tegelevad ettevõtjad enamjaolt keskkonnateadlikud ehk tahtlik loodust kahjustav tegevus praktiliselt puudub. Sellest tulenevalt praeguse loomade arvu, loomkoormuse ja ettevõtete tehnoloogilise taseme juures Eesti loomakasvatus ja ka seakasvatus keskkonnale olulist ohtu ei kujuta,“ selgitas Kaasik.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.07.26, 10:27
Kuni 200 hj traktori rent – paindlik lahendus põllumajandusse, ehitusse ja teehooldusesse
Kuni 200 hj traktori rent on paindlik lahendus ettevõttele, kes vajab töökindlat masinat hooajatöödeks, ehitusobjektile või talviseks lumetõrjeks. Renditraktor kuni 200 hj aitab katta hooajalisi töötippe, ootamatuid lisatöid või asendada ajutiselt rivist välja langenud tehnikat, ja seda ilma suuri investeeringuid tegemata. Baltic Agro masinarent tagab vajaliku traktori ja lisavarustuse just siis, kui töömaht on suurim ning iga töötund on oluline.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele