Eesti Aiandusliidu juhi Raimond Strastini sõnul on olnud viimane aasta sektorile keeruline. “On olnud väga vastuoluline aasta, mingi periood ka täiesti dramaatiline. Nagu Ameerika mäed,” võtab ta aasta kokku.

- Maasikakasvatajaid lõi mullune tööjõu maale toomise keeld eriti hullult – kevadel polnud istutajaid, suvel korjajaid. Nii jäi üle 800 tonni marju põldudele.
- Foto: Liis Treimann
Puukoolidele ja lillekasvatajatele on olnud kokkuvõttes hea aasta, kuna inimesed kolisid koroonapuhangu ajaks maale ja tegelesid koduaedade arendamisega, istutasid lilli ja muid istikuid. Lillekasvatajad pääsesid kerge ehmatusega, kui kaubandus eelmise aasta märtsis kinni pandi. Hilisem hea müük õnneks tasandas kokkuvõttes naistepäeva müügist saadud kahjumi. Aianduskeskustele ja -poodidele oli eelmine aasta samuti hea, kuna jaemüük oli tänu inimeste maale kolimisele ja aedade arendamisele tõusnud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.