Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vastuoluline, kohati dramaatiline aasta

Eesti Aiandusliidu juhi Raimond Strastini sõnul on olnud viimane aasta sektorile keeruline. “On olnud väga vastuoluline aasta, mingi periood ka täiesti dramaatiline. Nagu Ameerika mäed,” võtab ta aasta kokku.
Maasikakasvatajaid lõi mullune tööjõu maale toomise keeld eriti hullult – kevadel polnud istutajaid, suvel korjajaid. Nii jäi üle 800 tonni marju põldudele.
  • Maasikakasvatajaid lõi mullune tööjõu maale toomise keeld eriti hullult – kevadel polnud istutajaid, suvel korjajaid. Nii jäi üle 800 tonni marju põldudele.
  • Foto: Liis Treimann
Puukoolidele ja lillekasvatajatele on olnud kokkuvõttes hea aasta, kuna inimesed kolisid koroonapuhangu ajaks maale ja tegelesid koduaedade arendamisega, istutasid lilli ja muid istikuid. Lillekasvatajad pääsesid kerge ehmatusega, kui kaubandus eelmise aasta märtsis kinni pandi. Hilisem hea müük õnneks tasandas kokkuvõttes naistepäeva müügist saadud kahjumi. Aianduskeskustele ja -poodidele oli eelmine aasta samuti hea, kuna jaemüük oli tänu inimeste maale kolimisele ja aedade arendamisele tõusnud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.05.26, 15:29
Pressjääk kui uus tooraine. Kuidas võtta mahlatootmise kõrvalsaadustest maksimum?
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele