Eesti Aiandusliidu juhi Raimond Strastini sõnul on olnud viimane aasta sektorile keeruline. “On olnud väga vastuoluline aasta, mingi periood ka täiesti dramaatiline. Nagu Ameerika mäed,” võtab ta aasta kokku.

- Maasikakasvatajaid lõi mullune tööjõu maale toomise keeld eriti hullult – kevadel polnud istutajaid, suvel korjajaid. Nii jäi üle 800 tonni marju põldudele.
- Foto: Liis Treimann
Puukoolidele ja lillekasvatajatele on olnud kokkuvõttes hea aasta, kuna inimesed kolisid koroonapuhangu ajaks maale ja tegelesid koduaedade arendamisega, istutasid lilli ja muid istikuid. Lillekasvatajad pääsesid kerge ehmatusega, kui kaubandus eelmise aasta märtsis kinni pandi. Hilisem hea müük õnneks tasandas kokkuvõttes naistepäeva müügist saadud kahjumi. Aianduskeskustele ja -poodidele oli eelmine aasta samuti hea, kuna jaemüük oli tänu inimeste maale kolimisele ja aedade arendamisele tõusnud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.