Eesti Aiandusliidu juhi Raimond Strastini sõnul on olnud viimane aasta sektorile keeruline. “On olnud väga vastuoluline aasta, mingi periood ka täiesti dramaatiline. Nagu Ameerika mäed,” võtab ta aasta kokku.
Maasikakasvatajaid lõi mullune tööjõu maale toomise keeld eriti hullult – kevadel polnud istutajaid, suvel korjajaid. Nii jäi üle 800 tonni marju põldudele.
  • Maasikakasvatajaid lõi mullune tööjõu maale toomise keeld eriti hullult – kevadel polnud istutajaid, suvel korjajaid. Nii jäi üle 800 tonni marju põldudele.
  • Foto: Liis Treimann
Puukoolidele ja lillekasvatajatele on olnud kokkuvõttes hea aasta, kuna inimesed kolisid koroonapuhangu ajaks maale ja tegelesid koduaedade arendamisega, istutasid lilli ja muid istikuid. Lillekasvatajad pääsesid kerge ehmatusega, kui kaubandus eelmise aasta märtsis kinni pandi. Hilisem hea müük õnneks tasandas kokkuvõttes naistepäeva müügist saadud kahjumi. Aianduskeskustele ja -poodidele oli eelmine aasta samuti hea, kuna jaemüük oli tänu inimeste maale kolimisele ja aedade arendamisele tõusnud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.06.26, 16:46
Paindlikkus Eesti taimekasvatuses: kuidas määrata ise saagi valmimise aega ja kvaliteeti
Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele