Eesti Aiandusliidu juhi Raimond Strastini sõnul on olnud viimane aasta sektorile keeruline. “On olnud väga vastuoluline aasta, mingi periood ka täiesti dramaatiline. Nagu Ameerika mäed,” võtab ta aasta kokku.
Maasikakasvatajaid lõi mullune tööjõu maale toomise keeld eriti hullult – kevadel polnud istutajaid, suvel korjajaid. Nii jäi üle 800 tonni marju põldudele.
  • Maasikakasvatajaid lõi mullune tööjõu maale toomise keeld eriti hullult – kevadel polnud istutajaid, suvel korjajaid. Nii jäi üle 800 tonni marju põldudele.
  • Foto: Liis Treimann
Puukoolidele ja lillekasvatajatele on olnud kokkuvõttes hea aasta, kuna inimesed kolisid koroonapuhangu ajaks maale ja tegelesid koduaedade arendamisega, istutasid lilli ja muid istikuid. Lillekasvatajad pääsesid kerge ehmatusega, kui kaubandus eelmise aasta märtsis kinni pandi. Hilisem hea müük õnneks tasandas kokkuvõttes naistepäeva müügist saadud kahjumi. Aianduskeskustele ja -poodidele oli eelmine aasta samuti hea, kuna jaemüük oli tänu inimeste maale kolimisele ja aedade arendamisele tõusnud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.06.26, 09:28
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele