Maaeluminister Urmas Kruuse ütles teisipäeval Riigikogule, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu eesmärk on tagada kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa mullastiku kaitse, sellise maa hoidmine võimalikult suures ulatuses põllumajanduslikus kasutuses ja selle kaudu julgeolek toidu tootmisel.

- Väärtuslik põllumajandusmaa vajab ministri sõnul kaitset, et kindlustada tulevikus meie toidulaud.
- Foto: Liis Treimann
„Paraku tuleb tõdeda, et põllumajandusmaal ja selle mullastikul ei ole siiani õiguslikku kaitset. Eesti pindalast moodustab haritav maa vaid alla veerandi. Vajadus maa järele avaldab jätkuvalt just põllumajandusmaale üha suuremat survet. Nii on see mujal ja nii on see ka Eestis,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse oma kõnes väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse esimene lugemisel Riigikogus. Minister märkis, et linnu ja asulaid ümbritsevatele viljakatele põllumajandusmaadele on mugav ja kulusäästlik ehitada ning seepärast seda ka tehakse. Muld võib ehitustegevuse tõttu hävineda kiiresti, kuid selle taastumise tempo on sisuliselt olematu ehk see võtab sadu ja tuhandeid aastaid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.