Varjatud ohtudest sõnniku kasutamisel mullale ja keskkonnale
Meie kõigi heaolu sõltub suuresti ka mulla ja keskkonna seisundist. See on korduma kippuv teema, kuid ikka tuleb ette soovimatuid olukordi, mida võinuks ennetavalt vältida. Uuringute tulemused on probleemide valgustajateks. Vastavalt tulemustele ja eesmärgile saab kavandada ka tegevusi nii, millel väiksem negatiivne mõju ümbritsevale.
Hiljuti uuriti ühe projekti raames ammoniaaklämmastiku õhkuheidete vähendamise eesmärgil vedelsõnniku väävelhappega hapestamise mõju mitmetele parameetritele, sh mullale. Ilmnes, et väävelhappega hapestatud sõnnik omas peale positiivsete mõjude ka mulda hapestavat toimet. See aga tähendaks täiendavat koormust muldade lupjamisvajadusele.
Seotud lood
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.
Enimloetud
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele