Varjatud ohtudest sõnniku kasutamisel mullale ja keskkonnale
Meie kõigi heaolu sõltub suuresti ka mulla ja keskkonna seisundist. See on korduma kippuv teema, kuid ikka tuleb ette soovimatuid olukordi, mida võinuks ennetavalt vältida. Uuringute tulemused on probleemide valgustajateks. Vastavalt tulemustele ja eesmärgile saab kavandada ka tegevusi nii, millel väiksem negatiivne mõju ümbritsevale.
Hiljuti uuriti ühe projekti raames ammoniaaklämmastiku õhkuheidete vähendamise eesmärgil vedelsõnniku väävelhappega hapestamise mõju mitmetele parameetritele, sh mullale. Ilmnes, et väävelhappega hapestatud sõnnik omas peale positiivsete mõjude ka mulda hapestavat toimet. See aga tähendaks täiendavat koormust muldade lupjamisvajadusele.
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
Viimased uudised
“Väikestest startup’idest on kõht täis saanud”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele