Eesti toidutootjate jaoks on 2021 olnud aasta täis ebakindlust ning teadmatust, kõik tootmiskomponendid on hüppeliselt kallinenud ja samal ajal ähvardab riik uute maksudega, kirjutab toiduliidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

- Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
- Foto: Liis Treimann
Kõik tootmiskomponendid on kallinenud, olgu selleks elektri hind, mis juba septembriks oli ettevõtetele tõusnud kaks ja pool korda, tänaseks kordi rohkem, või gaas, mille hinnatõus on olnud keskmiselt neljakordne. Kütuse ja pakendite kallinemine, palgakasv ja loomulikult tooraine, mis on kallinenud ligi 60 protsenti, kohati lausa kaks-kolm korda. Kuna toiduhinnad poes pole sama sammu astunud, on ettevõtete kasumid kokku kuivanud ning see seab edasised investeeringud kahtluse alla.
Mitmed Euroopa riigid räägivad oma tööstuste, sealhulgas ka toidutööstuste, toetamisest ja energia hindadele leevenduste pakkumisest. Tänu neile subsiidiumitele saab Poola vorst olema meie lettidel veelgi odavam ja Saksamaa ettevõtted võimekamad tegema kaubanduskettide omakaubamärgi toodetele pakkumisi. Meie ettevõtete konkurentsi- ja ekspordivõime on löögi all.
Pikemalt saad lugeda
Äripäevast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.