Eesti arvati põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse
Mullu peeti läbirääkimisi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika järgmise perioodi reformipaketi ja põhielementide üle, mille käigus tegi Maaeluministeerium ettepaneku lisada Eesti Euroopa Liidu põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvöödisse.
Eestis on huvi viinamarjaveini tootmise vastu järjest suurenenud.
Foto: Sigrid Sõrmus
2021. aasta lõpuks jõuti poliitikauuendustes kokkuleppele ja reformipakett võeti ametlikult vastu 2. detsembril 2021. Alates sellest hetkest kuulub Eesti põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse. Põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Madis Võikar kirjutab Maablogis, mida täpsemalt see muudatus Eesti jaoks tähendab.
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.