Mullu peeti läbirääkimisi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika järgmise perioodi reformipaketi ja põhielementide üle, mille käigus tegi Maaeluministeerium ettepaneku lisada Eesti Euroopa Liidu põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvöödisse.
Eestis on huvi viinamarjaveini tootmise vastu järjest suurenenud.
  • Eestis on huvi viinamarjaveini tootmise vastu järjest suurenenud.
  • Foto: Sigrid Sõrmus
2021. aasta lõpuks jõuti poliitikauuendustes kokkuleppele ja reformipakett võeti ametlikult vastu 2. detsembril 2021. Alates sellest hetkest kuulub Eesti põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse. Põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Madis Võikar kirjutab Maablogis, mida täpsemalt see muudatus Eesti jaoks tähendab.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.06.26, 09:28
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele