Kala püügivõimsusi suudab reguleerida ettevõtja ise
Euroopa Liiduga liitumise järel hakkas elu Eestis kiiresti edasi arenema. Piirid ja turud avanesid, tehnoloogia ja IT sisenes igasse valdkonda, autod on hübriidid ja toidu toob koju robot. Kalurgi sooviks päiketõusul mõrda vaatama minna korraliku paadiga ja tuua kaldale saak, mida moodsalt edasi töödelda.
Suure kalalaeva kapten unistab uuest kõrgtehnoloogilisest ökonoomse mootoriga alusest, mida kasutada traali vedamisel efektiivselt ja keskkonnahoidlikult. Kas meil on lootust jõuda koguni hübriid- või gaasimootoriga kalalaevade kasutamiseni? Veel mitte, sest kehtivate Euroopa Liidu reeglite taustal ei saa kalur ise otsustada, millist laeva ta püügil kasutab, milline on selle mootor ja kuidas püüki kõige tõhusamalt korraldada. Otsust piirab laevastikuregistri lagi, mis takistab ajaga kaasas käimist nii majanduslikult kui ka keskkondlikult.
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
5
Viimased uudised
“Väikestest startup’idest on kõht täis saanud”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele