Homsel heinamaarjapäeval tähistatakse mitmete matkadega pärandkoosluste päeva. Eesti looduse ühed elurikkaimad kooslused – pärandniidud – vajavad jätkuvat tähelepanu ja hoolt, sest nende elupaikade unikaalsuse hoidmine on saavutatav vaid inimese ja looduse koostöös.

- Kellukarohke niit.
- Foto: Helen Kivisild
Eestis kasutatakse põllumajanduses pea miljon hektarit maad, millest 4% moodustavad pärandniidud. „4% elurikkuse säilitamiseks ja suurendamiseks on liiga vähe,“ ütles keskkonnaministri ülesandeid täitev maaeluminister Urmas Kruuse. „Pärandniidu omamine ja hooldamine on põllumehe au ja uhkus. Eestis on praegu ligi tuhat maahooldajat, kelle töö aitab niidukooslustel elada, suur tänu neile selle panuse eest,“ sõnas Kruuse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keskkonnaamet palub põllumeestel olla heinatöödel tähelepanelik ning arvestada rohumaadel elavate loomadega.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.