Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon jõudsid kokkuleppele 2030. aasta kliimaeesmärkide suurendamises. Kokkulepped puudutavad näiteks transporti ja põllumajandust, aga ka maakasutust ja metsandust.

- Eesti põllumajanduse maakasutus on pigem väheintensiivne ja kuulume mitmete keskkonnanäitajatega ELi paremate sekka.
- Foto: Unsplash
Kolmepoolsetel läbirääkimistel lepiti kokku jõupingutuste jagamise sektori uued kliimaeesmärgid. Sellesse sektorisse kuuluvad heitkogustega kauplemise süsteemist välja jäävad valdkonnad ehk transport, põllumajandus, väikesemahuline energiatootmine, tööstuslikud protsessid ja jäätmed. Selle sektori uus üle-euroopaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 40% võrreldes 1990. aasta tasemega. Senine siht oli vähendada heidet 30%. Eesti siht heidet vähendada tõuseb seniselt 13 protsendilt 24 protsendile, võrreldes 2005. aasta tasemega. Liikmesriikidel on vabadus leida kõigi sektorite peale kokku parim ja sobivaim variant, kuidas eesmärgini jõuda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti tegevjuht Eigo Siimu asus ametisse selle aasta alguses, tuues põllumajandusse värske pilgu kaubanduse ja juhtimise maailmast. “Minu jaoks oli see täiesti uus sektor – aga mida kuu edasi, seda enam saan aru, kui tugev ja ühtehoidev on põllumeeste kogukond,“ ütleb Siimu ning lisab, et tegu on valdkonnaga, kus usaldus ja koostöö on kõige alus. ”Kui põllumehel läheb hästi, läheb hästi ka meil,“ sõnab ta.