Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuv jaht kestab Eestis novembrist veebruari lõpuni ning selle käigus tohib küttida 144 hunti.
- Tänavu tohib küttida 144 hunti. Foto: Pixabay
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et Eestis läheb hundil väga hästi, hinnanguliselt on meie metsades praegu 34 hundikutsikatega pesakonda. „Keskkonnaameti kinnitatud küttimismaht on suurem kui eelmisel aastal, kuna hundi arvukus ületab suurkiskjate ohjamiskavas kokku lepitud vahemiku. Keskkonnaagentuuri hinnangul on oktoobri lõpu seisuga kindlalt teada 34 hundikutsikatega pesakonda. Ohjamiskavas on kokku lepitud eesmärgiks tagada 20-30 pesakonna olemasolu, samas vältida kiskjakahjude suurenemine. Käesolev aasta näitab, et pesakondade arvu tõus üle kavas kokku lepitud piiride on oluliselt tõstnud kahjustusi,“ selgitas Kukk.
Seotud lood
Keskkonnaamet tuletab sügisesel huntide ja karude kahjustuste sagenemise perioodil loomakasvatajatele meelde ennetustegevuse tähtsust. Kiskjakahjude tekkimise riski saab vähendada iga loomakasvataja ise.
Üha enam on laienenud elurajoonid piirkondadesse, mis on olnud varem metsloomade koduks. Pole imestada, kui vahel kodu lähedal või ka kaugemal metsas mõnd ulukit kohtate, kelle puhul pole te päris kindlad, kuidas peaksite käituma – kas teda kartma või mitte?
Keskkonnaagentuuri ulukiseirespetsialistid lükkavad ümber viimastel päevadel meedia vahendusel avalikustatud väited, justkui hundid kipuvad küladesse toidunappuse tõttu. Samuti kinnitavad ulukiuurijad, et inimeste kallale hundid ei kipu.
Keskkonnaamet tuletab loomakasvatajatele meelde nende omavastutuse tähtsust sügisesel hundikutsikate väljaõppimise perioodil. Käesoleval aastal on septembri alguseni Keskkonnaametile teatatud kokku veidi enam kui kahesajast Eestis huntide poolt murtud lambast. See arv on ligi poole väiksem kui paaril eelmisel aastal samaks ajaks huntide poolt murtud lammaste arv.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.