Eesti Maaülikooli teadlased selgitasid välja, milliste geenide aktiivsus ja variatsioon on seotud albinismiga sägal.

- Albiino säga.
- Foto: Anti Vasemägi
Kuulsa Ameerika kirjaniku Herman Melville seiklusromaan „Moby Dick“ viib meid vaalapüüdjate maailma, kus ühe jalaga kapten ajab maailmameredel taga valget kašelotti ehk võidisvaala kättemaksuks kaotatud jäseme ja meheau eest. See põhineb tõestisündinud lool, mille peategelaseks on hammasvaalaline, kelle muutis valgeks nahas puuduv melaniini nimeline pigment. Sellist pigmendi puudumist kutsutakse albinismiks.
Seotud lood
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.