Jahieeskirja ootab ees kolm olulist muudatust

Kliimaministeerium plaanib jahieeskirja muudatusega keelata kopra aastaringse küttimise, muuta haneliste jahiaega ja võtta jahiulukite loetelust välja seitse ohustatud ja kahaneva arvukusega linnuliiki.
Selleks, et põllumajandustootjatel oleks võimalik põllukultuuridel kevadiste hanekahjude leevendamiseks rakendada erinevate heidutustegevuste hulgas ka kevadist jahti, muudetakse suur-laukhane, kanada lagle, valgepõsk-lagle ja rabahane jahiaega ja lisandub kevadine jahiaeg 15. märtsist 31. maini.
  • Selleks, et põllumajandustootjatel oleks võimalik põllukultuuridel kevadiste hanekahjude leevendamiseks rakendada erinevate heidutustegevuste hulgas ka kevadist jahti, muudetakse suur-laukhane, kanada lagle, valgepõsk-lagle ja rabahane jahiaega ja lisandub kevadine jahiaeg 15. märtsist 31. maini.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Eelnõu järgi eemaldatakse jahieeskirjal eelmisel aastal kehtima hakanud võimalus küttida kobrast maaparandussüsteemides kahjustuste vältimiseks ka kevadel, väljaspool tavapärast jahiaega. Muudatus on vajalik, et vältida tiinete kobraste ja poegadega emasloomade küttimist. Kopral sünnivad pojad mais ja emasloom hoolitseb nende eest poolteist kuud. Kuna pesas olevad pojad on sel perioodil sõltuvad vaid emasloomast, siis väga suure tõenäosusega hukkuks küttimise tulemusel ka järeltulijad. Poegadega emaslooma tuvastamine on aga keeruline, sest noorloomad temaga koos veel väljas sel ajal ei käi. Siiski on märke, mis pesakonna olemasolule viitavad, kuid alati pole võimalik tagada, et neid ka märgatakse ja arvesse võetakse. Edaspidi saab vajadusel loa kopra küttimiseks anda Keskkonnaamet, ka sel juhul peab vältima poegadega emaslooma küttimist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.04.26, 09:14
Püsirohumaade uuendamine otsekülviga: kas tehnoloogia töötab ja mis määrab edu?
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele