Statistikaameti andmetel vähenes liha tootmine 2023. aastal võrreldes eelneva aastaga 5%. Kahanenud on ka enamiku põllumajandusloomade, sh veiste, lammaste ja kitsede arv. Samuti on viimastel aastatel veidi vähenenud liha tarbimine.
Põllumajandusloomadest peeti eelmise aasta lõpu seisuga Eestis 241 000 veist, 275 000 siga, 59 000 lammast ja kitse ning 2,2 miljonit kodulindu. Aastases võrdluses on enim muutunud lammaste arv, mis vähenes 13%.
Kuidas läheb Eesti seakasvatussektoril üldiselt ning mis tingimustel Eestis sealiha toodetakse, kirjutavad Eesti Maaülikooli lihatehnoloogia õppejõud Kristi Kerner ja aretuse õppejõud Alo Tänavots.
Matsimoka juhid Sten ja Jan Inno panid sahtlisse sügisel tekkinud idee siseneda restoraniärisse, sest hindasid uue äriga alustamise riske liiga suureks.
Loomakasvatajad kogunevad kahel päeval Rakverre, et kuulata sea- ja veisekasvatuse parimaid praktikuid üle maailma. 14. novembril võtab Seakasvatuse sügisseminar fookusesse kaks eduka seakasvatuse vundamendikivi – söötmise ja aretuse. Samas 15. novembri Lihafoorum keskendub küsimusele, kuidas senisest rohkem väärindada Eestis kasvatatud veiseliha ja leida sellele kindel koht ka Eesti restoranide toiduvalikus.
Süsinikupõllumajandus erineb tavapärasest põllumajandusest, kuna keskendub võtetele, mis suurendavad ja säilitavad süsiniku sidumist mullas. Selle eesmärk on kasvatada mulla orgaanilise süsiniku sisaldust ning vähendada või siduda kasvuhoonegaase. Selleks kasutatakse näiteks vahekultuuride kasvatamist ja mullaharimise vähendamist.