Loomakasvatajate sõnul on salved sööta täis ja uuele aastale minnakse vastu lootusrikkamalt. Möödunud aasta märksõnadeks on edukad noorloomade müügid, mis andsid hea käibekasvu või karja täiendamine väärtusliku tõumaterjaliga.

- ETKÜ nõukogu esimehe Tõnu Posti sõnul on nad oma tulemusnumbreid mitmes positsioonis parandanud.
- Foto: Raul Mee
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) nõukogu esimees Tõnu Post, kes on ühtlasi Kõljala Põllumajandusliku OÜ ja Saaremaa Piimaühistu ja -tööstuse nõukogu esimees, ütles aastat kokkuvõttes, et loomakasvatuse poolega saab igati rahule jääda. „Oleme oma tulemusnumbreid mitmes positsioonis parandanud ja kuigi ilm oli alates talvest põllu peal keeruline, siis loomadele õnnestus sööta kenasti varuda,“ kinnitas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aasta viimases Kasvupinnase saates teeme tagasivaate 27. novembril toimunud konverentsile „Põllumajanduse Äriplaan 2025“, kus võtsid sõna sektori arvamusliidrid, kes rääkisid oma nägemusest sektori tulevikule, peamistest murekohtadest ning oma ettevõtte põhjal järgmise aasta plaanidest.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) tegi kokkuvõtte 2024. aasta kontrollide tulemustest, seda nii pindala- ja loomatoetuste kui tingimuslikkuse nõuete täitmisel.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.