Eesti Geoloogiateenistus sõlmis fosforiidi väävelhappelise töötluse katsetuste ja uuringute lepingu Põhjamaade juhtiva inseneriettevõttega AFRY.

- Aru-Lõuna uuringuala fosforiit Arbavere hoidlas.
- Foto: Eesti Geoloogiateenistus
Uuring hõlmab fosforiidi ja kaasnevate ressursside töötlemise katseid, eelmajanduslikku hinnangut võimaliku kaevanduse kavandamiseks ning esmase teostatavusuuringu koostamist rikastamise ja kaubandusliku kvaliteediga happe (Merchant Grade Acid, MGA) tootmise protsesside kohta. Uuring hõlmab samuti rikastamistehase rajamise tehnilist teostatavust ning majanduslikku tasuvust, sealhulgas investeerimis- ja tegevuskulude prognoose. Uuringus kaalutakse nii pealmaakaevandamise kui ka maa-aluse kaevandamise võimalusi, keskendudes keskkonnamõjude vähendamisele ja leevendamisele.
Seotud lood
Neljapäeval alustati Aru-Lõuna karjääris esimese puuraugu rajamist, et võtta maa seest välja paarkümend tonni fosforiiti tehnoloogilisteks katseteks, vahendab Äripäeva uudisteportaal Lääne-Virumaa uudised.
Võttes arvesse arenguid fosfaattoorme väärindamise tehnoloogiate arendamises kogu maailmas, analüüsib Eesti Geoloogiateenistus oma 2023. aastal alanud teadus- ja arendusprojekti raames erinevaid meetodeid, et leida parim võimalik tehnoloogiline lahendus Eesti fosforiidi väärindamiseks.
Fosfor (P) on keskne element ja elu alus planeedil maa, olles nii loomsete kui ka taimsete valkude asendamatu ehituskivi ning seeläbi vastutav globaalse toiduga varustatuse eest.
Maa-ameti geoloogia osakonnal valmis Eesti maavarade koondbilanss 2015. aasta kohta, kus peamiste andmetena on ära toodud maardlate ja mäeeraldiste varu seis aasta alguses ja lõpus ning varu muutused aasta jooksul.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.