Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras rõhutas kohtumisel ELi volinik Jessika Roswalliga, et kormoranide ohjamine vajab majandamiskava Euroopa Liidu tasandil.
Eestis söövad kormoranid ligi 12 000 tonni kala aastas, mis ületab kogu rannakalanduse aastasaagi. Kui mõne meie kalaliigi seisund halveneb, siis vähendatakse püügikvooti, kuid kormoranide mõju kalavarudele ei ole seni arvestatud.
Keskkonnaamet uuendas tänavu kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskava ning lubab kavale tuginedes kalavarude kaitseks ja kormoranide arvukuse kasvu ohjamiseks nii kormoranimunade õlitamist kui lindude heidutamist.
Eesti rannakalureid ühendavad organisatsioonid annavad häirekella seoses kormoranide liigse paljunemisega Väinamere, Liivi lahe, Soome lahe ja Pärnu jõe ümbruses. Kalurite hinnangul on kormoranide jõuline paljunemine ohustamas Eesti kalavarusid, looduse heaolu ja kalade (eriti lõheliste ja meritindi) edukat kudemist.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.