• 23.07.25, 08:45

Majandustulemused | Viljandimaa suurim saetööstus kasvatas kasumi viiekordseks

Viljandimaa suurim saetööstus Viiratsi Saeveski kasvatas 2024. aastal kasumit enam kui viis korda ja maksis omanikele rekordilised 10 miljonit eurot dividende.
Tootmine Viiratsi saeveskis.
  • Tootmine Viiratsi saeveskis.
  • Foto: Andres Haabu
Eesti üks suuremaid, Viiratsi Saeveski, teenis mullu 6,54 miljonit eurot puhaskasumit, mis on võrreldes 2023. aasta 1,15 miljoniga enam kui viis korda rohkem. Ettevõtte käive ulatus 77,1 miljoni euroni, kasvades aastaga 22%.

Seotud lood

Uudised
  • 17.07.25, 12:45
Majandustulemused | söödatootja kasvatas kasumit
Loomasöödatootja Pro Grupp Invest lõpetas 2024. majandusaasta tugeva tulemusega: kuigi käive kahanes pisut, kasvas ärikasum. Ka on taas alustatud suure investeeringuprojektiga – alustati uue söödatehase rajamist.
Uudised
  • 15.07.25, 12:33
Majandustulemused | Valio Eesti kasvatas ärikasumit
Juust ja kohukesed tõid Valiole kasumirekordi – kasv üle 70%
Valio Eesti teenis 2024. aastal 175,3 miljoni eurose müügitulu juures 3,75 miljonit eurot ärikasumit. Võrreldes eelneva aastaga kasvas müügitulu 4 protsenti – siis oli ettevõtte müügitulu 168 miljonit eurot ja ärikasum 2,2 miljonit eurot. Seega kasvas piimatöötleja ärikasum üle 70 protsendi.
Uudised
  • 16.07.25, 08:45
Majandustulemused | raskustes teraviljatootja kukkus veelgi sügavamale kahjumisse
Toila vallas tegutseva teraviljatootja Tiigikalda kahjum kukkus eelmisel aastal 2,7 miljonile eurole ‒ firma miinus oli isegi käibest suurem.
Uudised
  • 01.07.25, 15:24
Majandustulemused | Läti munatootja investeerib kasvu
Vaatamata munaturu volatiilsusele saavutas Läti munatootja APF Holdings 2024. aastal 12,7 miljoni euro suuruse käibe ja rekordilise 29% brutokasumimarginaali ning laiendas tootmisvõimsust 60% võrra. Ettevõte sisenes tervisetoitude sektorisse ning liikus sammu lähemale ringpõllumajanduse mudelile.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.01.26, 16:36
Varajane mais on Eesti tingimustes paindlik ja kindel valik
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele