Keskkonnaagentuur tutvustas värskeima statistilise metsainventuuri tulemusi ning andis ülevaate Eesti metsade seisundist ja metsandussektori trendidest. Peamise sõnumina tõi Keskkonnaagentuur välja, et Eesti kasvava metsa tagavara püsib stabiilsena, ulatudes 450 miljoni tihumeetrini.

- Eesti metsade tagavara on stabiilne.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Metsamaa kogupindala on püsinud 2,3 miljoni hektari ning metsaga metsamaa ehk puistute pindala 2,1 miljoni hektari tasemel. Pool metsamaast kuulub riigile, eraomandis on see jagunenud füüsiliste (27%) ja juriidiliste (23%) isikute vahel. Pindala poolest on kõige metsarikkamad maakonnad Hiiumaa (66,3%), Valgamaa (64,8%) ja Ida-Virumaa (63,7%), kus metsaga on kaetud üle 60 protsendi maismaast. Suurima pindalaga on männikud (0,65 miljonit ha) ja kaasikud (0,64 miljonit hektarit). Okaspuu enamusega metsade osakaal Eestis on 47%, kuid kasvava metsa tagavarast moodustavad okaspuu enamusega metsad 53%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Heinzel Grupile kuuluv Estonian Cell teatab tootmise seiskamisest kaheks kuuks alates oktoobrist ja sellele järgnevast taaskäivitamisest vähendatud tootmismahuga.
Soome metsanduskontsern Stora Enso teatas 2025. aasta esimesel poolaastal tugevast müügikasvust, kuid kasumlikkust mõjutasid oluliselt suured investeeringud pakenditootmisse ja keeruline turuolukord. Ettevõte jätkab sel aastal ulatuslikke struktuurimuudatusi ja keskendub taastuvpakendite arendamisele.
Tarbimise ja müügihindade surve, dollari nõrgenemine ja kaubanduspoliitilised pinged on viinud metsatööstushiid UPM-i teises kvartalis 31% madalama kohandatud ärikasumini. Ettevõte reageerib kulukärbetega, investeerides samal ajal kõrgema lisandväärtusega materjalidesse ja biokeemiasse.
Rootsi tööstuskontsern Husqvarna Group saab uue tegevjuhi – alates 11. augustist 2025 võtab juhtimise üle Glen Instone, kes on seni juhtinud ettevõtte metsa- ja aiandusdivisjoni. Tema eelkäija Pavel Hajman lahkub ametist aasta lõpuks.
“Põllumees Toots sündis vajadusest paremini mõista, kuidas Eesti põllumees end tunneb, kui ta vilja fikseerib, ja millised on tema suurimad kõhklused. Tahame pakkuda alternatiivi, mis aitab põllumeestel riske vähendada,” selgitas Scandagra Eesti teraviljaostujuht Urbo Vilibert virtuaalse põllumehe sünnilugu.