Taimekaitsevahendite poolset survet keskkonnale näitab seegi, et oluliselt on suurenenud nende import Eesti turule. Kui näiteks 2011. aastal turustati taimekaitsevahendite toimeaineid ligi 450 tonni, siis 2014. aastaks oli see kogus tõusnud ligi 600 tonnini.
Sestap soovitabki keskkonnaministeerium, et maaeluministeerium probleemile rohkem tähelepanu pööraks. Seda nii järelevalve tugevdamise kui ka põllumeeste koolitamise vallas.
"Ma arvan, et kõige olulisem on ikkagi, et taimekaitse töid tehtaks siis kui vaja ja nii palju kui vaja aga see eeldab põllumeeste teadlikkuse kasvatamist, sest sageli on nii, et ei olegi vaja pritsida," nentis Liive.
Maaeluministeerium: enne lahenduse leidmist tuleb probleem kaardistada
Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu sõnul on pestitsiidide kasutamise piiramine juba praegu eesmärgiks seatud. Samas ei saa täiendavaid meetmeid rakendada enne, kui pole täpselt kindel, miks põhjavee reostuse tase tõuseb.
"Järgmine samm ongi tegelikult keskkonnaministeeriumiga kohtuda ja saada sotid selgest, mis võivad olla leidude tagamaad, sest nii kaua kuni me pole arusaanud, milles on probleem, siis nii kaua on keeruline välja mõelda probleemile lahendust," tõdes Suu.
Samas usub ta, et kõige olulisemat rolli probleemi lahendamisel seisneb siiski põllumeeste teavitamisel. Seda just eriti integreeritud taimekaitse osas. "Integreeritud taimekaitse on suunatud sellele, et taimekaitset tuleks teha läbi ennetamise ja mehhaaniliste sekkumiste ning alles viimase abinõuna keemiliste abivahendite toel," rõhutas Suu.
Põllumajandusamet: meie pole probleemi tuvastanud