Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põhja- ja pinnaseveest leitakse üha rohkem pestitsiidide jääke
Läinud aasta sügisel analüüsiti Lääne-Viru-, Jõgeva- ja Järvamaa aladel taimekaitsevahenditejääkide olemasolu 32 seirepunktis. Joogivees lubatud kogusest rohkem taimekaitsevahenditejääke leiti suisa pooltel kordadel, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Lisaks põhjaveele on taimekaitsevahendite kogus suurenenud ka pinnase proovides. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialisti Enn Liive sõnul peaks taimekaitsevahenditest tulenevat koormus keskkonnale kindlasti piirama.
"Jääkide sisaldus on tõesti viimastel aastatel põhjavees tõusnud ning see tendents näitab, et midagi tuleks ette võtta taimekaitse töö korraldamise ja vahendite kasutamisega," rääkis Liive.
Taimekaitsevahendite poolset survet keskkonnale näitab seegi, et oluliselt on suurenenud nende import Eesti turule. Kui näiteks 2011. aastal turustati taimekaitsevahendite toimeaineid ligi 450 tonni, siis 2014. aastaks oli see kogus tõusnud ligi 600 tonnini.
Sestap soovitabki keskkonnaministeerium, et maaeluministeerium probleemile rohkem tähelepanu pööraks. Seda nii järelevalve tugevdamise kui ka põllumeeste koolitamise vallas.
"Ma arvan, et kõige olulisem on ikkagi, et taimekaitse töid tehtaks siis kui vaja ja nii palju kui vaja aga see eeldab põllumeeste teadlikkuse kasvatamist, sest sageli on nii, et ei olegi vaja pritsida," nentis Liive.
Maaeluministeerium: enne lahenduse leidmist tuleb probleem kaardistada
Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu sõnul on pestitsiidide kasutamise piiramine juba praegu eesmärgiks seatud. Samas ei saa täiendavaid meetmeid rakendada enne, kui pole täpselt kindel, miks põhjavee reostuse tase tõuseb.
"Järgmine samm ongi tegelikult keskkonnaministeeriumiga kohtuda ja saada sotid selgest, mis võivad olla leidude tagamaad, sest nii kaua kuni me pole arusaanud, milles on probleem, siis nii kaua on keeruline välja mõelda probleemile lahendust," tõdes Suu.
Samas usub ta, et kõige olulisemat rolli probleemi lahendamisel seisneb siiski põllumeeste teavitamisel. Seda just eriti integreeritud taimekaitse osas. "Integreeritud taimekaitse on suunatud sellele, et taimekaitset tuleks teha läbi ennetamise ja mehhaaniliste sekkumiste ning alles viimase abinõuna keemiliste abivahendite toel," rõhutas Suu.
Põllumajandusamet: meie pole probleemi tuvastanud
Hetkel kuum
Taimekaitsevahendite kasutamist kontrolliva põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepa sõnul nemad pestitsiidide liigset kasutamist täheldanud ei ole. Samas tõdes ta, et amet võtab proove põllumajandussaadustelt ning põhjavee ja pinnase proove ei kontrolli.
"Kartulis, porgandis või mõnes muus põllukultuuris ei ole me tuvastanud ühtegi taimekaitsevahendi jääki, mis oleks keelatud ainete nimekirjas või ületaks piirnorme. Seega tekib tõesti küsimus, kuidas nad mulda on sattunud," nentis Raudsepp.
Seetõttu usub Raudsepp, et probleemi põhjuste tuvastamisele ja nende lahendamisele aitaks kaasa tugevam ametkondade vaheline koostöö.
Autor: põllumajandus. ee
Enimloetud
4
5
Viimased uudised
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele