Sõnnikust rohekütus: kogu Eesti ühistransport võiks sellega sõita
Äripäeva Gaselli TOPi võitja Vinni Biogaasi juhi Kristjan Stroomi sõnul võiksid tootjad küll biogaasi tootimismahtu viie aastaga kõvasti kasvatada, aga ühistransport pole valmis seda kasutusele võtma.
Vinni Biogaasi juht Kristjan Stroom tõdes Gaselli Kongressil, et rohegaasi tootmiseks on põhiline tooraine põllumajanduslik sõnnik ning selle puudusest muret tundma ei pea.
Foto: Raul Mee
“Eesti biogaasi tootjad toodavad täna ligi 10 miljonit kuupmeetrit rohegaasi aastas. Seda kogust oleks võimalik veel 3-4 korda lähema 5 aasta jooksul suurendada ja see aitaks oluliseks panustada riigi võetud roheesmärkidesse,” tõdeb Stroom. “Praegu on aga küsimus selles, kes selle gaasi ära tarbib. Valmisolekut hetkel veel selleks ei ole.”
Bioforce Aravete OÜ käivitas aasta tagasi Aravete biogaasijaama juurde puhastusüksuse, kus biogaasist võetakse välja metaan, mis on kasutatav maagaasiga sarnaselt. Bioforce Grupp peab tulevikus võimalikuks sarnaste jaamade rajamise abil katta ära olulise osa Eesti gaasi tarbimisest. Aravetel toodetud biometaan transporditakse surugaasi konteinerites AS Tallinna Linnatranspordi bussidele.
Kui 2021. aastal toodeti võrku biogaasist 16 974 MWh ulatuses elektrienergiat, siis 2022. aastal vähenes biogaasist elektritootmine võrku rohkem kui poole võrra, täpsemalt 7 073 MWh peale. Biometaani tootmine on aga kasvus.
Valjala Seakasvatusele kuulub 4 farmi ja loomade arv küünib neis kokku 29 000 seani. Õunpuu sõnul läheb 20 000 sea läga ümbertöötlemiseks biotehasesse.
Scandagra viljaäri juht Marge Pähkel selgitab, kuidas globaalsed ilmastikunüansid, dollarikurss ja fondide ootused kujundavad nisu hinda. Kuigi maailma nisuvarud kasvavad – prognoositakse lausa 10 miljonit tonni lisasaaki –, on turu meeleolu kõikuv. Üksainus külmalaine Venemaal või kuivus Hiinas võib tõsta hindu või tekitada turgudel paanikat.