• 04.08.25, 12:54

Lihatööstur teeb suure investeeringu ja pürgib Euroopast välja

Lihatööstus Maag Food ehitab tänavu viie miljoni euro eest Lääne-Virumaale kaks uut kanalat, mis tõstavad kontserni aastast tootmismahtu 1,2 miljoni linnu võrra. Samal ajal otsib lihatööstur oma toodangule uusi turge, rääkis ettevõtte juhatuse liige Priit Dreimann.
Maag ehitab uued kanalad, sest nõudlus värske ja valgeliha järele kasvab.
  • Maag ehitab uued kanalad, sest nõudlus värske ja valgeliha järele kasvab.
  • Foto: Andras Kralla
„Ainult kohalikus jaeketis võideldes arengut ei toimu – on vaja leida uusi turge ja võimalikult maksimaalselt väärindada oma tooteid,“ põhjendas Dreimann Äripäeva raadio hommikuprogrammis ekspordiplaane.

Seotud lood

Uudised
  • 07.05.25, 12:01
Maag Food investeerib broilerikasvatusse ja laiendab tootmist
Eesti suurim toiduainetööstus Maag Food saab Lääne-Virumaale Uudekülasse kaks uut kanalat, mis lubab lindude arvu tõsta miljoni võrra. Tänavu investeeritakse selleks 5 miljonit eurot ja uued kanalad ehitab Mapri Ehitus.
Uudised
  • 05.05.25, 07:54
Eesti suurim lihatööstus müüs Rannarootsi äri juhtidele maha
Firma juhid ostsid Rannarootsi Lihatööstuse ja Rannamõisa kaubamärgi Maag Grupilt välja, sest viimane oli sunnitud osa enda lihaärist maha müüma.
Uudised
  • 04.04.25, 11:00
Priit Dreimann: toidutootmise tervikpilt peab jõudma tagasi inimeste teadvusesse
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras moodustas hiljaaegu sektori ettevõtjatest nõukoja, kuhu on kaasatud ka Eesti suurima toidutootmisega seotud ettevõtte Maag Food juhatuse liige Priit Dreimann.
Uudised
  • 28.02.25, 10:21
Maag Grupp viib liha- ja piimanduskontsernid ühtse juhtimise alla
Maag Grupp koondab oma liha- ja piimabrändid Maag Food OÜ alla. Ettevõtte juhina jätkab seni grupi liha tootmise ja töötlemise üksuseid juhtinud Silver Kaur. Ülo Kivine Maag Foodi ridades ei jätka.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.09.25, 15:43
FJDynamics hoogustab Eesti põllumajandust põnevate uute lahendustega
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele