• ST
  • 16.08.17, 16:55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Silo kvaliteet ja piimatootmise omahind

Lüpsikarjade pidamistingimused, aretusmaterjal ja kaadrite otsustavus on viinud Eesti piimatootmistaseme tänaseks Euroopa tipptegijate hulka. Lisame loetellu piimakarja põhisööda kvaliteedi – olulise piimatootmise taset määrava komponendi, millega oleme viimasel kümnendil teinud olulise arenguhüppe.
Silo kvaliteet ja piimatootmise omahind
  • Silo kvaliteet ja piimatootmise omahind
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Silotootmise eelarve on „püha lehm“.
Üks levinud dogma silotegijate seas on, et sileerimisprotsessis rohumassile lisatava kindlustuslisandi maksumus ühe tonni haljasmassi kohta peab olema 0,8-1,50 eurot ja mitte sentigi rohkem. Pühamad lehmad peaksid olema Mustikud ja Maasikud, kellede toodangust saadavast tulust piimatootmisettevõte eksisteerib. Seega, kui oleme endile tõestanud, et kehvade ilmaolude ja liblikõielisterohkete ädalate puhul tonni haljasmassi  kohta üheeurone investeering ei tööta, tuleks dogmad hüljata. Ebaõnnestunud silo puhul võib roll olla ka igasugu müügigurudel, kes võiksid müügipiiblist leida õpetussõnad teadmise ja müügieetika kohta.
Dogmade purustamine ehk ühe kvaliteetse silo tonni tegelik väärtus

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ühes piimatootmisettevõttes on silotonni tootmise omahind ilma kindlustuslisandita X eurot. Ühe kindlustuslisandi (odavama) lisamine tonni haljasmassi kohta maksab (X+)1,2 eurot, teine (X+)4,2 eurot ja seega tuleb silotonn omahinnas 3 eurot kallim. Tonn silo (30% KA) on ca 25 kõrgetoodangulise lehma päevane söödakogus täisratsioonilises segasöödas (TRSS). 1,2-eurose kindlustuslisandiga tehtud silo tonniga TRSS-s saadakse 25 lehmalt päevas 725 kg piima, 4,2-eurose kindlustuslisandiga silotonniga sama jõusöödakulu juures aga 775 kg piima. Vahe kallima silolisandi kasuks +50kg piima ehk 15 eurot ja seda ühe tonni silo kohta! Seega võib odavama kindlustuslisandi valik halbade tingimuste juures osutuda karuteeneks, kus silokindlustuslisandi valikul pole suudetud tagada kõrget söödakvaliteeti. Odavam silokindlustuslisand ei pruugi tagada kokkuhoidu, vaid tekitab suurel määral alternatiivkuludele ehk saamata jäänud tuludele lisaks teisigi kulusid (toksiinisidujad, suurem jõusöödakulu jne).
Safesiliga tehtud siloga lüpsab „suust“ 1/3 Eesti lüpsikarja• Safesil pole hape – ei korrodeeri silo valmistamise masinaid ja on inimesele ohutu;
• Safesil sobib kasutamiseks ka kehvade ilmaolude ja liblikõielisterikka rohumassi puhul;• Safesil hävitab võihappebakterid, seened ja kaitseb silo hallituse ja kuumenemise eest;• Safesil on Eestis aastast 2008 tunnustatud (DLG) uue põlvkonna sileerimisvahend.
Kokkuvõtteks
Silo kvaliteedist sõltub:
• puhtalt silo energia ja proteiini väärtusega toodetud piima kogus;• piimatootmiseks kasutatavate jõusöötade kogused (atsidoosi risk, laminiidid);• suur mõju piimatootmise omahinnale on silo >0,5 MJ/ME ja/või >1,5% toorproteiini kompenseerimine jõusöödaga;• loomade tervis, ravikulud, sigivus, sündinud vasikate elujõulisus;• PIIMATOOTMISE KASUMLIKKUS.
 

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hea silo tegemine ei maksa tegelikult rohkem kui halva silo tegemine. Vahe on ainult tehnilistes nüanssides ja saadava tulu suuruses. Piimatootmise omahinda ei määra silo valmistamisel kasutatud silokindlustuslisandi hind, vaid saavutatud silo kvaliteet.
Valter Orro
söödatootmise spetsialistDimedium AS

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele