9. mai 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Leok ehitab forellikasvanduse

Pagariäriga lõpparve teinud Arvo Leok plaanib rajada oma kodukohta Sõmerpalu vallas Hänike külas Võhandu jõe kaldal vikerforellikasvanduse koos fileerimisköögi ja haudemajaga. Kava järgi tuleb Leok oma kaladega turule järgmise aasta sügisel.

ASi Paadi Pagar müügi järel otsis Leok endale uut tegevust ja valis selleks kalakasvatuse, kirjutas Võrumaa Teataja. Praeguse kahe tiigi asemele on mehel plaan rajada kahes etapis kokku kümmekond tiiki, et Võru maakonnas vikerforelli kasvatusega tööstuslikult tegelema hakata. Kalade aastaseks juurdekasvuks plaanib ta 30 tonni.

Forelli kasvatatakse Võrumaal küll mitmel pool turismitaludes, kuid lähim tööstuslik forellikasvandus asub Põlvamaal Karilatsis.

Kui suur nõudlus vikerforelli järele Võrumaal valitseb, on Leokil raske ennustada. Turuseis selgub tema sõnul siis, kui müük algab.

Vikerforelli kasvatab Leok juba praegu, kuid turustada saab ta kala vaid Vaabina poes, kus on eluskala müügiks tingimused loodud. Koos uute tiikide rajamisega tuleb tema sõnul ehitada ka fileerimisköök, kus püütud kala kaupluste jaoks valmis seatakse: puhastatakse ja fileeritakse.

Plaanidesse kuulub veel külalistemaja ja suitsusauna ehitus, et tegelda ka turistidega. Neile on kavas pakkuda õngitsemisvõimalust.

Koht forellikasvanduse jaoks on Leokil hea, sest tiikide juurest voolab mööda Võhandu jõgi. Kuni kolmandik Võhandu veest juhitakse kalatiikidest läbi, sest forell vajab elamiseks voolavat vett.

ASi Kobras tehtud keskkonnamõjude hinnangu kohaselt ei mõjuta forellikasvanduse rajamine Võhandut halvasti, kui järgitakse kõiki seatud tingimusi.

Üheks jõevee kasutamise tingimuseks on selle puhastamine pärast kalatiikidest läbijuhtimist. Kalatiikidest läbi juhitud vesi tuleb suunata esmalt settetiikidesse ja serpentiinkraavi ning kui need ei suuda vee puhtust tagada, tuleb keskkonnamõjude hinnangu järgi lisapuhastussüsteem rajada.

Kuigi Võhandu vesi on Leoki valduse juures üsna hapnikurikas, tuleb uuringu korraldajate hinnangul arvestada riskiga, et pikema põua ajal võib vee kvaliteet langeda.

Samuti võib veevool kõikuda Utita hüdroelektrijaamas toimuva voolu reguleerimise tõttu.

Eestis toodetakse vikerforelli kaubakalaks üle 500 tonni aastas, turumaht on aga umbes 2000 tonni aastas. Puuduolev imporditakse Norrast ja Soomest.

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736