Tartumaal, kus on vihma tulnud rohkem kui mujal Eestis, on praeguseks täielikult riknenud 10% viljasaagist, rääkis Sõrra. Ta lisas, et kündma pääseb alles siis, kui need kannavad. Võimalik, et osa riknenud viljaga põlde küntakse seetõttu alles kevadel.
"Osad tehnika sissetoojad finantseerivad seda ise," tunnistas Sõrra masinate võlgu võtmist. Kui põllumehed saagi ikaldumise tõttu tehnika väljaostmisest loobuvad, pole seda kuskile panna. "Mis nad nendega teevad, mingit järelturgu neil ju ei ole," muretses Sõrra tagasitoodavate masinate pärast. "Siis on (tehnika sissetoojail - toim) vaja ju parklaid ja valvureid," lisas ta.
Sõrra ütles, et võttis kevadel talle kuuluvale 500 hektarilisele teravilja külvipinnale samuti 1,5 miljonit krooni eest tootmissisendeid laenuks. "Mul on põhiliselt tegu rapsiga, selle saab ehk veel kätte," avaldas ta lootust.
Eile saatis SEB Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale kirja, kus lubas makseraskustesse sattuvatele põllumajandustootjaile maksepuhkust. Põllumeeste enamus on Sõrra sõnul laenu võtnud Hansapangast.
Kommertspankade hinnangul on haavatavad sektorid täna endiselt kinnisvara, väikesed ehitajad ning FIEd, kellele on lisandunud väikesed ja keskmised põllumajandusega seotud tootjad. Laenuprovisjonidest moodustavad ettevõtluslaenude provisjonid poolaasta lõpu seisuga 80%.