2. juuni 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa Liidu (EL) põllumajandusministrid arutavad otsetoetuste ja ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üle eile ja täna Tšehhis Brnos peetaval mitteametlikul kohtumisel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul ei ole täna põhjendatud, miks ajaloolised erinevused erinevate liikmesriikide otsetoetuste vahel peaksid ka tulevikus jätkuma. Seeder esitas oma kolleegidele Eesti ettepaneku otsetoetuste süsteemi põhielementidest, mis peaks viima nende arvestamise alused üleeuroopaliselt võrreldavale tasemele.

“Eesti toetab selgelt otsetoetuste süsteemi muutmist ning nende ümberjaotumist üleeuroopaliste kriteeriumite alusel,” lausus Seeder. “Tuleviku poliitika peab arvestama avalikku huvi ja baseeruma ühisel poliitikal tulevikueesmärkide saavutamiseks.”

Eesti seisukohalt on otsetoetused ka pärast 2013. aastat õigustatud, kui nende maksmise korral tagab põllumajandustootja avaliku hüve pakkumise. Avaliku hüve all tuleb mõista jätkusuutliku ressursikasutusega piisavat toidutootmist, mis oleks ohutu, kõrgekvaliteediline ning mõistliku hinnaga. Samuti, et tootmisega üheaegselt säilitataks maastikuline avatus, bioloogiline mitmekesisus ning põllumajandusmaa heas korras hoidmine, eesmärgiga maa vajadusel koheselt kasutusse võtta võimalikult väikeste kulutustega.

Paljude riikide jaoks oleks otsetoetuste suurenemine põhjendatud seetõttu, et Euroopa Liidu keskkonnanõuded ja standardid on muutunud järjest karmimaks ning seda eriti muu maailmaga võrreldes. Nende täitmiseks tehtavate täiendavate kulutuste hüvitamine oleks mõistlik, pidades silmas globaalset toiduainete nõudluse suurenemist ja sellest tulenevat survet toiduainete kallinemiseks.