1. jaanuarist jõustuvad vee erikasutusloa taotlemisega seotud muudatused. Muudatuste eesmärk on ajakohastada loa menetlusega seotud nõudeid. Näiteks ei pea vee erikasutusloa taotlust enam esitama kahes eksemplaris.
Samuti täpsustati vee erikasutusloa taotlusmaterjalide loetelu. Eraldi loeteluna on nüüd välja toodud veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajaliku vee erikasutusloa taotlemise materjalid. Samuti ei ole enam vajalik kohustuslikult kõiki varem määrusega küsitud vee erikasutusloa taotlusmaterjale esitada, vaid taotluse menetluse käigus selgitatakse välja täiendavate materjalide vajadus, mis võimaldab loa andjal olla paindlikum ning läheneda juhtumipõhiselt.
Taotluse saab esitada nii paberil kui elektrooniliselt. Üldjuhul väljastab loa Keskkonnaamet. Ainult kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste ja veekaabelliinide ehitamiseks merel ning Peipsi ja Pihkva järvel annab vee erikasutusloa Keskkonnaministeerium.
Vee erikasutusloa taotlemine on reguleeritud keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määruses nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Yara on formuleerinud YaraVita® tooted kas vesilahuse või suspensioonina, vastavalt sellele, kuidas ja mis aja jooksul on taimedele toiteelemendid vajalikud. Vesilahus tähendab seda, et toiteelemendid on vees juba eelnevalt lahustatud ning seetõttu on nad taimedele koheselt ja kiiremini kättesaadavad. Samas on nende toimeaeg tänu sellele lühem, kui näiteks suspensioonidel.