Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tänasest saab taotleda vähipüügi luba
Püüda tohib vaid selliseid vähke, kelle pikkus otsaorgi tipust laka lõpuni on vähemalt 11 sentimeetrit või üle selle. Vähipüük on lubatud kuni 50-sentimeetrise läbimõõduga vähinataga ning -mõrraga, mille läbimõõt on alla ühe meetri, millel puuduvad juhtaed ja tiivad ning millel ei ole rohkem kui kolm ava.
Vahendite tähistamine ja märgistamine peab veekogul või selle kaldal võimaldama tuvastada püügivahendi kasutaja või omaniku. Selleks tuleb tähisele kanda loetavalt kalastuskaardi omaniku isikukood, mille alusel on Keskkonnainspektsioonil võimalik püügivahendi legaalsust kontrollida.
Jõevähi püük on 2013. aastal keelatud Saare maakonnas Põduste jões, Laugi peakraavis ja Riksu ojas ja Riksu lahel ning Harju maakonnas Jägala jões ja selle lisajõgedes ning Vääna jões.
Kalastuskaardi alusel teostatud vähipüügi kohta tuleb viie kalendripäeva jooksul esitada aruanne Keskkonnaametile või pilet.ee keskkonnas. Selle esitamata jätmise korral võib püügiõiguse omanikku karistada rahatrahviga kuni 400 eurot, korduva aruande esitamata jätmise korral kalastuskaarte samale isikule ei väljastata.
Täpsem info Keskkonnaministeeriumi kodulehel:
Seotud lood
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kogu taimekasvatussektori puhul on kahjusid hinnatud üle 113 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele