• 01.07.13, 21:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tänasest saab taotleda vähipüügi luba

Tänasest saab hakata taotlema vähipüügi luba, mille alusel võib augustikuu jooksul kõigis Eesti maakondades vähki püüda.
Püüda tohib vaid selliseid vähke, kelle pikkus otsaorgi tipust laka lõpuni on vähemalt 11 sentimeetrit või üle selle. Vähipüük on lubatud kuni 50-sentimeetrise läbimõõduga vähinataga ning -mõrraga, mille läbimõõt on alla ühe meetri, millel puuduvad juhtaed ja tiivad ning millel ei ole rohkem kui kolm ava.
Vahendite tähistamine ja märgistamine peab veekogul või selle kaldal võimaldama tuvastada püügivahendi kasutaja või omaniku. Selleks tuleb tähisele kanda loetavalt kalastuskaardi omaniku isikukood, mille alusel on Keskkonnainspektsioonil võimalik püügivahendi legaalsust kontrollida.
Jõevähi püük on 2013. aastal keelatud Saare maakonnas Põduste jões, Laugi peakraavis ja Riksu ojas ja Riksu lahel ning Harju maakonnas Jägala jões ja selle lisajõgedes ning Vääna jões.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kalastuskaardi alusel teostatud vähipüügi kohta tuleb viie kalendripäeva jooksul esitada aruanne Keskkonnaametile või pilet.ee keskkonnas. Selle esitamata jätmise korral võib püügiõiguse omanikku karistada rahatrahviga kuni 400 eurot, korduva aruande esitamata jätmise korral kalastuskaarte samale isikule ei väljastata.
Täpsem info Keskkonnaministeeriumi kodulehel:
Vähipüügivõimalused 2013;
Kalastuskaardi taotlemine;
Kalastuskaardi alusel harrastuspüügi eest tasumine;
Kalastuskaardi alusel toimunud püügiaruande esitamine.
 
 
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele