Kas sõnnikust võib saada loomakasvatajale lisasissetulek?

Vastab Peep Pitk, TTÜ Keemiainstituudi keskkonnabiotehnoloogia doktorant:

Küsimuse püstitus on näide sellest, milline kuvand biogaasi tootmisel Eestis on ehk seda käsitletakse vaid energiatehnoloogiana. Biogaasi tootmise positiivne mõju põllumajanduse ökoloogilise jalajälje vähendamisele ja keskkonnakaitsele on jäänud tähelepanuta, kuigi selle propageerimine ja sektori arendamise toetamine peaks olema Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ühine eesmärk.

Biogaasijaamade võimalik rajamine Saaremaale ei muuda lehmasõnnikut müüdavaks kaubaks, vaid annab eelkõige piimafarmidele võimaluse sõnniku täiendavaks väärindamiseks efektiivsema väetisena ja sõnniku käitlemise kulude optimeerimiseks põllumajandusettevõttes. Arvestades Saaremaa lehmasõnniku koguseid ja paiknevust, siis tuleb biogaasijaama käsitleda kui integreeritud piimatootmise osa, mis aitab keskkonnasõbralikult lahendada ühe või mitme lähestikku asuva farmi sõnniku ja biolagunevate tootmisjääkide käitlemise. Kui näitena vaadelda farmi, kus tekib vedel- ja tahesõnnikut, rohusilo jääke jne, siis nende põldudele laotamiseks on vaja kasutada erinevaid metoodikaid ning taimede toitainete omastatavus on madal. Kui nimetatud substraate kasutada biogaasijaamas, siis lõpp-produkti ehk kääritusjäägi laotamiseks saab kasutada vedelsõnniku laotustehnoloogiat ning lämmastiku omastatavus taimedele on oluliselt kõrgem.